Imam Rabbani Xz. Mehdiníñ Píygamberíbízníñ( s.a.v.) vafatınnan 1000 (míñ) yıl ütkennen soñ, “míñ ye ise ikínçí míñ íllar arasında” kileçegín bíldírgen:
“Emma kötílgen ul ki; aradan míñ yıl ütkeç bu yâşírín deület tecdid itíle (yañalana). Aña bír östönlík birílíp sunı tabuvı, arttırıla...şulay itíp kamillíkníñ (fazıyletlerníñ, kamillíklerníñ) asılı peyda bulıp anıñ tübençílígín kaplıy...Hem böyök baglılıkka ig`tibar birüçí Xz.Mehdi kile bire. Allah anardan razıy bulsın.” (Mektubat- i Rabbani, 1/569).
“Şeriatnı bilgíleü vakıygaları, milletní tecdid (yañartu) bu ikínçí míñde. Bu missiyâníñ dörös buluvında gadíl şahit: Isanıñ (a.s.), Xz. Mehdiníñ (r.a.) bu míñ íçínde bar buluvı.” (Mektubat- i Rabbani, 1/611).
“Resülullahnıñ (s.a.v.) ömmetí arasınnan çıkkannar bik kamiller. Yâg`ni Resülullahnıñ (s.a.v.) irtixalí (vafatı) artınnan míñ yıl ütkennen soñ ez bulsalar da. Alarnıñ kamil buluları şunıñ öçön ki: şeriatnıñ köçlenüví bik bötön şikílde barlıkka kile. Aradan míñ yıl ütkennen soñ Xz.Mehdiníñ kilüví dz monıñ öçön. Anıñ bereketlí kilíşí bílen Xatemür-resül Resulullah (s.a.v.) şatlandırgan, Isa (a.s.) de aradan míñ yıl ütkennen soñ iñeçektír.” (Mektubat- i Rabbani, 1/440)
Peygamber Efendíbízníñ (s.a.v.) ülímí artınnın míñ yıl ütkennen soñ ikínçí míñ ílga kíríle. Imam Rabbani Xazretleríníñ yugarıdagı añlatularına küre, Xz. Isa hem Xz. Mehdi bu míñ bílen ikínçí míñ yıl arasında kileçektír.
Böyök Islam galimí Imam Suyuti ise, Peygamberníñ (s.a.v.) xadislerínde ömmetíníñ gömörö 1500 ílnı uzmayâçagın bíldírüví turında xaber bire:
“Bu ömmetníñ gömörö míñ (1000) ílnı üteçek, lekin míñ biş yöz (1500) ílnı uzmayâçak.” ( Kıyâmet galemetlerí, 299 bit) (Celalíddin Suyutinıñ "Elkeşfü fi mucazaveti xazinel ümmeti el elfe ellezi dallet aleyhi al asar " isímlí kitabınnan alındı).
Moña küre, Islam xakimiyâtí xicri 1500ge kader devam iteçek.
Şulay itíp, 1500-1600 íllar arasında bozılular yâşenír hem artınnan da kıyâmet kötíleçek (iñ dörösín Allah bílír ).
Beddiuzzaman Said Nursi Xazretlerí de şulay uk ömmet gomríníñ 1506 ílına kader bulaçagın bíldírgen:
“...Bírínçí cömle míñ biş yöz (1500) ílnı Axır zamandagı bír möcahitlar törkímíníñ (din öçön tırışkannarnıñ, cihadta bulgannarnıñ ) soñgı vakıtlarına; hem ikínçí cömle míñ biş yöz altı ílına xetlí ciñíp barılgan köreşníñ datasına...işaret iter. (...) bu dataga kader (1506) açık hem yaratılıp, belki ciñíp devam itüvíne remzge yakın revíşte (işaret ısulı) işaret iter.” (Sikke-i tasdik-i gaybi, 46nçı bit).
Beddiüzaman da Imam Suyuti kíbík Islam exlakınıñ xakimiyâtí hicri buyınça 1500 íllarına kader devam itüvín, annan soñ da bozıla başlavına işaret ite.
Imam Rabbani bu soraunı açıklauçı başka bír süzínde de, Xz. Mehdiníñ urtaga çıguın yözíl başında bulaçagın bíldírgen: “Hem anıñ (Xz. Mehdiníñ) urtaga çıguvı yözíl başında bulaçak.” (Mektubat-ı Rabbani, , 3/158-159).
Möxemmet ömmetíníñ gömörö 1500 ( míñ biş yöz ) ílnı aşmıy iken, hicri buyınça 1500 ílına citer öçön yöz yıl gına kala. Bu da hicri 1400 yıl başlarına turı kile. Şulay itíp, Xz. Mehdiníñ çıgu vakıtı hicriníñ 1400 níñ başı bulıp çıga.
Píygamberíbízníñ (s.a.s) xadisíne kure, Islam exlakınıñ xakimiyâtí bír yöz yıl ütkennen soñ, yakınça bír yöz yıl da naçarlık hem imansızlık idare iteçek, hem monıñ artınnan Kıyâmet kötíleçek (iñ dörösín Allah bílír ).
Resülullah (s.a.v.) boyırdı: “Kıyâmet cir yözönde Allahka gıybadet itílmegín bír yöz yıl utmiçe kupmas.” (Kitab-ul burxan fi alyâmeti Xz. Mehdiil axir zaman, 92nçı bit)
Píygamberíbízníñ (s.a.v.) xadislerínde hem Islam galimneríníñ süzlerínde xaber birílgen bu bilgílerge kure, Islam ömmetíníñ gömörö hicrinín 1500 ílın uzmayâçak. Şuña küre, Xz. Mehdiníñ hicriníñ 1400 nçí yıl başlarında kilüí kirek.
