Salix bír mösölman bulunıñ iñ citdi şartlarınnan bírsí ixlastır. Tek`va iyâsí bír mö`min bulır öçön garepçe bílü ye ise bílmeü ehemiyâtlí tügíl, e Allahnı bik söyû, Allahtan bik kurku, Allahnıñ rizasın iñ kübíní ízleü hem anı töp maksatlardan kürüdír. Her garepçe bílgenníñ yâxşı mösölman bulganı, ye ise garepçe bílmegenníñ de mösölman bula almavı kíbík süz bula almas. Dönyada yakınça 280 million kíşí garepçe söyleşe. Bu kíşíler, garep tílín, cömle tözírge, dörös ukırga bik yâxşı bílírler. Emme bu kíşílerníñ zur ölöşö atíist bulır, matdiçílíkní yaklar, kommunizm, faşizm kíbík din exlagına karşı kilgen teg`limatlarnı kabul iter. Irakta, Misırda, Libiyâde, Siriyâde, Aljirda, Fasta, Tunista ílík mösölmannarga basım íşlegenner, küp sanlı mösölmannıñ törmelerde avır şartlarda totıluına sebep bulgan kíşíler de bik yâxşı garepçe bíleler.
Garepçe bílím birgen bik küp univírsitítnıñ felsefe bülímnerínde, üzleríníñ say akılları bílen Islamnı, Kor`enní, Peygamber Efendíbízní (sgv) tenkıytleüçí (Kor`enní, Peygamberíbízní (sgv) tenzix itebíz) derísler alıp barıla. Dönyanıñ bik küp ölkesínde küpçílík univírsitítta “Garep Tílí hem Edebiyâtí” bülígí bar, bu bülíklerní míñlerçe kíşí temamlagan. Emme bu kíşílerníñ küp ölöşö matírialist (maddiyun), xetta dinsízler. Bik yâxşı garepçe bílgen emma Peygamberíbízní (sgv) üz cahil akılına küre tenkıytlerge tırışkan kíşílerníñ sanı küp. Bik yâxşı, bik dörös garepçe ukıgan kíşíler de bar. Fetixení bik yâxşı ukıgan masonlar, kommunistlar, faşistlar da bar. Tulısınça, garepçe bílgen kíşí - yâxşı mösölman digen añlam yâlgıştır. Törkiyâ, Malayziyâ, Tatarstanda, Kazaxstanda, Üzbekstanda, Ezerbeycanda garepçe bílgennerníñ sanı bik küp tügíl, emme Islam diní bik yâxşı yâşene.
Mösölmannar Kor`enní öyrenü öçön de, fikıx gıylímín öyrenü öçön de möreceget iteçek çıganak kaybír cahil möderislerníñ şeríx ye ise açıklauları tügíl. Mösölmannarnıñ ixtibar itírge kirekken çıganak - böyök Islam galimneríníñ ezírlegen tefsirlerí him gıylmí-xellerídír. Bu eserlerde bír mösölmannıñ ixtıyâcı bulgan her törlí bílím bik yâxşı itíp açıklangan. Ixtibar itílírge tiíşlí “Min tagın da yâxşırak açıklarmın” digen bírsíníñ süzlerí tügíl, Exlí sönnet galimneríníñ eserlerídír.
Mösölmannar bu eserlerní ukıp gıylím alırlar. Ürnek öçön, Kor`en öyrenírge tílegen bír mösölman Itkanıynıñ Kor`en tefsiríní ukıp, dörös bílím iyâsí bulır. Fikıx gıylímín öyrenírge tílegen bír mösölman da Möxemmed Gaşıyknıñ “Islam Şerigatí. Herkímge iríşírlík fikıx meselelerí”, Kifayâtullah Möftiníñ “Xenefi mezhebí buyınça Islam teg`limatı”, Gabdílxamid Taxmazanıñ “Xenefi fikxı” kitapların ukır. Tagında tiren bilgí alırga tílese Ibni Gabidinníñ "Dürrul-Muxtar"', Imam Eg`zamnıñ “El-fikx el-ekber" eserlerín ukır. Mösölmannar bílímnerín arttırır öçön cahil xucalarnıñ añlatkannarına möreceget itmes, Imam Rabbaninıñ “Mektubat”ını, Imam Gazaliníñ “Ixyâ”síní, Imam Abu Mansur el-Maturidinıñ “Kitab et-Tauxid”ın ukırlar, ixtıyâcları bulgan bötön bílímní alırlar. Islamnı dörös öyrenüníñ yulı da budır.
