Ülím xakıykatín añlau

Belki debu makaletormoşıgız turında yañadan uylanu öçön ülímígízden alda sízgebirílgen soñgı forsat, soñgı xetírletü, soñgı uyâru. Síz bu yullarnı ukıgan vakıt bírer segatten soñisen buluıgızdan imin tügíl. Bírer segatten soñtormoşta bulsagız, kilesí segatkeiríşüígízníñhiç tegarantiyâsí yûk. Segattügíl, bír minut, xetta bír síkundtan soñda isen buluıgız katgıy tügíl. Bu mekalení soñına xetlí ukıp bítírüígízníñdehiçbír garantiyâsí yûk. Ulím sízge, böyök ixtimal, bír minut alda ulím akılıgızdan hiç ütmegen bír mizgíldeiríşeçek.

Iskermesíz üleçeksíz. Bötön söygennerígíz deüleçekler. Sízden alda ye ise soñrak elbet üleçekler.

Ülím dip ataganıbız asılında nersehem niçík tormoşka aşa?

Ülím vakıtı

Xezírgígeçe, başta ülíp soñınnan da tírílíp kaytıp, kíşílergeniler kürgenín, niler xis itkenín añlatkan hiçkímsedeyûk. Şul sebeplí, ülímníñnersebulganlıgın, bír kíşíníñülím vakıtında niler xis itkenín bílüíbíz öçön tíxnik mömkinlíkleríbíz yûk.

Lekin, kíşígetormoş birüçí hem vakıtı kilgeç anı aluçı Allah, ülímníñniçík bulganlıgın Kör`endebízgebíldírgen. Şul sebepten, ülímníñniçík tormoşka aşkanlıgın, ülüçí kíşíníñniler yeşegenín, niler xis itkenlígín  Kör`ennen öyrenealabız.

Başta Allahbízgekaybír ayâtleríndeülím vakıtında ülüçí kíşí tarafınnan kürílgen, lekin başka kíşíler kürmegen vakıygalar turında bíldíre. AllahVakia süresíndeşulay boyıra: «can bugazga kilíp tírelgeníde ki, ul vakıtnı síz (barıtik) karap torırsız, Bíz aña sízden tagın da yakın, lekin kürmessíz.» (Vakia süresí, 83-85)

Allahbír başka ayâttedebu «kürílmegen vakıygalarnıñ» inkarçılar öçön bik gazaplı vakıt bulganlıgın şulay tefsilli:

«Alarnıñ malları hem balaları siní kızıktırmasın. Allah şular bílen barıtik alarnı dönyada gazaplandırıga hem cannarınıñ, alar inkarçılardan bulgan kilíş, avırlık bílen çıgarıluın tíli.»(Teübesüresí, 85)

Mö`minnerníñülímí ise«yomşaklık, yâxşılık» bílen bula: «Ki, feríşteler cannarın yomşaklık bílen algan vakıtta: «Selam sízge!»- diyerler. «Íşlegennerígízge karşılık bularak cennetke kírígíz.» (Nexl süresí, 32)

Bu ayâtlerdeAllahbízgeülím xakında bik ehemiyâtlí hem üzgermes çınlıknı xeber bire: ülím vakıtında ülgen kíşíníñkiçíríşlerí bílen tışta anı küzetken kíşílerníñkürgennerí bik ayırmalı. Ürnegí, gömörö buí turı yulga kírírgetílemegen hem azgın bírer inkarçınıñülímí tıştan küzetkendetınıç yoklap kitükíbík kíne, “rexet” ülím bílen ülükíbík kínekürínírgemömkin. Yugıyse, şul vakıtnı başka ülçemgeküçüçí ruxı olı gazaplar, ernüler íçíndeülímní tata bire. ye ise kirísínçe, iza çikken dip sanalgan bírer mö`minníñruxı, Allahayâttebíldírgençe, feríşteler tarafınnan “yomşaklık, yâxşılık” bílen alına.

Şulay itíp, ülím inkarçılar  öçön böyök avırlık, zarar, möminner öçön böyök nigmet hem ciñíllík.

Geüde

Ülím bílen bírgerux, bu döndagı kíşíler yeşegen ülçemnen ayırılıp, birídecansız tenín kaldırır hem xakıykıy tormoşka taba yûnelír.

Lekin, birídekalgan geüdeníñyâzmışı da meg`nelí hem ehemmiyâtlí. Bigrek tebu geüdegeisen çaklarında kiregínnen artık ehemmiyât birgenner öçön…

Ülgennen soñ bu geüdeníñ bílen niler bulaçagın cíntíklí bularak hiç uylaganıgız buldımı?

Bír könní üleçeksíz. Belki dehiç kötílmegen revíşte. Kibítkebargan vakıtıgızda kazaga duçar bula alasız. ye ise detuktata almaslık bírer çir tormoşıgıznı temamlayâçak. ye ise bír mizgíldeyöregígíz tibüden tuktayâçak. Lekin, hiçşiksíz üleçeksíz…

Bu mizgílden alıp geüdegíz bílen hiçnindi beyleníşígíz dekalmayâçak. Gömörö buína «min» digenígíz hem xuca bulıngan tenígíz bír it kisegí xelíndekalaçak. Ülímígíz bílen bírgegeüdegízní başka kíşíler taşıy başlıy. Tireyûndeílauçılar, «elí kiçegínearabızda idí», «tau kíbík kíşí idí», «bik citíz xatın idí»- dip diyûçíler peyda bulaçak. Geüdegízní alıp öyníñbírer bülmesíne, belki demorgka ilteçekler. Irtegísí könní kümüíşlerí başlanaçak. Cansız geüdegízní gösílxanegekitíreçekler. Andagı kíşí kap-katıga evírílgen geüdegízní suık su bílen yûaçak. Bu vakıtta tenígízdeülím ízlerí açık revíşteüzín kürseteçek. Tenígíz zeñger töskekírebaşlayâçak. (HarunYahya, Ölüm, Kıyamet, Cehennem)

Kümü vakıtı

Bírazdan tenígízní ak tukımadan torgan kefíngetöreçekler. Taktadan tabutka urnaştırıp, östön yâşíl tukıma bílen kaplayâçaklar. Soñınnan cínaza maşinası da kileçek, tabutnı alaçak. Kaybír kíşíler cínaza ütedip üzleríníñxörmetlerín kürseteçek, küpçílígí bírni debulmanganday üz íşleríndebulaçak. Ziratka kilíneçek. Tabut sízní yaratkan kíşíler kulınnan da, yaratkan kíbík küríngen kíşíler kulınnan deüteçek. Yakında tagın ílauçılar, kaygıruçılar bulaçak. Soñınnan üzínnen kaçu mömkinlígí bulmagan, kabír dip atalgan cirgekitírílírsíz. Sízníñisímígíz indí yâzılgan...Geüdegízní tabuttan çıgarıp kabírníñíçínesalaçaklar. Kefínígízní çişeçekler. Kullarına körek algannar östígízgetufrak ata başlayâçak. Tufrak ekrín-ekrín kefínígízní kaplayâçak. Bírazdan ozatuçılarıgıznıñíşlerí bíteçek hem alar taralaçaklar. Zirat hervakıttagıça tiren tınıçlıgına biríleçek. Kitüçíler kirí üzleríníñköndelík tormoşlarına kaytaçaklar. Lekin, kümílgen ten öçön tormoşnıñbírnindi meg`nesí deindí kalmagan. Geüdeöçön bar bulgan nerse- kara tufrak.

Xakıykıy iman itmegen kíşíler tarafınnan şul cansız geüdeníñbu gıybret birüçí, kirí kagıla almaslık, kaça alınmaslık yâzmışı bik kaygılı hem karañgı bularak küríle. Çönki alar ülím turında uylanırga tílemesler hem ülím bílen beylí bulgan hernindi uydan da kaça algannarı kader kaçarga tırışırlar. Alar üzlerín barı geüdeden gıybaret sanarlar, dönyaga bik nık birílírler. Lekin ülím turında, Axiret turında uylanmau üzaldau míxanizmnarı alarnı cevaplılıktan hiç tekotkarmayâçak.

Iman itkenner bílírler ki, ülím bílen rux geüdení kaldırır, alar Allahka, tasvirlana alınmagan güzel tormoş ülçemínekavışır…