Allah, mönafik`larnıñ mösílmannar arasında bulganda üzlerín alardan kíbík kürsetírge tırışuçı, mösílmannardan yıraklaşkannan soñ bötín tırışlıkları bílen mö`minnerge hem Islamga karata xıyânetlí gamellerí hem mantıksızlıkların Kor`ende cíntíklep xeber ite. Mönafiklar da, nek` şaytannıñ üz akılsızlıgına hem exlaksızlıgına karamastan Allahka ( Allahnı bötín kimçílíklerden pak bílírbíz ) akıl birírge tırışkanı kíbík, her daymi revíşte Allahnıñ ilçíleríne hem möíminneríne akıl birírge tırışırlar, üzlerí ise akılsız hem tüben bír derecede. Peygamberlerden dinní üzlerí dörísrek bíleler, peygamberlerníñ töşíne almagannarın töşíneler, peygamberlerníñ dinní yâşeülerí xatalı dip kürüçí, soñ derecelí yâlgış bír akıl iyâlerí.
Üzlerín dinní tagında dörís añlauçılar hem yâşeüçíler dip uylarlar, çınlıkta ise asıl maksatları kíşílerní din exlakınnan yıraklaştıru. Allahnıñ Kor`ende “ ... dinde sízge avırlık yöklenmegendír, atagız Ibraximnıñ diní (nde bulgan kíbík) “ (Xac süresí, 78) ayâtí bílen, kíşílerníñ xolkına iñ yâkın, bik ciñíl şikílde kullana alıngan, akıllı hem ixlaslı bír din bulgan Islamnı, ırımnar bílen, xelel hem xaram meselesínde üz kagıydalerín kírtíp yâşene almaslık avır xelge kitírírler. Mönafik`, Islamnı üz akılına küre açulı, çiklengen, bastıruçı, kan tügüçí bír din bularak kürírge tíler. Mönafik`lar, kíşílíkke, saflıkka, sengatke, medeniyâtke, söyûge, şefkatke, bexítke hem söyínyíçke, akılga, ixlaslıkka – bolarnıñ barısına da doşman buluçı dinní tíler. Kor`ende hem xedislerde ise üzleríníñ ikíyözlílíkleríne hem sabırsızlıklarına yâraklı bír din kürmesler, bu sebepten Allah bíldírgen kíbík “tíl yörte başlarlar”. Yâg`ni çınlıkta bulmagan küp kíne nersení dinge beylep, ixlaslık, akıl, vöcdan, saflık, tözemlík, layíklık kíbík dinníñ nigízínde bulgan güzel sıyfatlarnı da dinge xas tügíl sıman kürsetírler. Xelel bulgan nerseler mönafik`ka borçu kitírír. Ni kader küp xaram bulsa,dinnídeşul xetlí bolgançık hem yâşeüge yâraksız din bularak uylauları sebeplí her nersení üz başına küre xaram kılar. Şulay itíp kíşíníñ üsíşín, xereketín çikler. Üz akılına küre, mönafik` dinní çiklengen hem kíşílerníñ mondıy şartlarga küre yâşi almayâçakları sebeplí dinnen yıraklaşaçakların töşínír. Ayâtlerde, dinní üzleríne küre katlaulandırıp, Allahnıñ dinín üzgertírge tırışuları xakında şulay xeber itíle:
Eyt: "Eyí kürdígízmí Allah sízníñ öçín iñdírgen rizıklarnı, yâki üz bíldígígíz ile kaybírlerín xelel, kaybírlerín xeram kıldıgız". Yâne eyt: "Şulay üz bíldígígíz bílen xökím iterge Allah sízge röxset birdímí? Yâki Allahuga yâlgannı iftira kılasızmı? Elbette, bu xökímígíz Allahuga iftira. (Yûnus süresí, 59)
Allahuga yâlgannı iftira kılır öçín delilsíz üz bíldígígíz bílen busı – xeram ve busı – xelel, dip eytmegíz! Çönki xelel, xeram kıluçı Allahu tegaledír. Allahuga yâlgannı iftira kıluçılar g`ezabtan kotıla almaslar.(Nexíl süresí, 116)
Ey mö`minner! Allah sízníñ öçín xelel itken pak nerselerní üzígízge xeram kılmagan hem Allah sızgan sızıktan tışkarı ütmegíz! Döríslíkte sızıktan ütüçílerní Allah hiç te söymi. (Mayde süresí, 87)
Şunı da onıtmaska kirek, mönafik` yâlgan söylep, xelellerní xaram kılıp, dinní yâşeüge yâraksız xelge kitírgen vakıtta, üzí bu kuygan taleplerge hiç te oyímas. Çönki mönafik`nıñ diní barıtik başkalarga kürsetü öçín gíne.
Başka kíşíler,üzlerín kürgen şartlarda mönafik`lar namaz kılar, uraza totar,tíler-tílemes malların sarıf iterler, emma yâneşelerínde üzlerín küzetüçí bulmagan vakıtta gıybadetleríníñ hiç bírsín ütemes. Allah Kor`ende Xz. Musa(a.s.) bílen (anıñ kavímíndegí) mönafik`lar arasında yâşengen eñgemení ürnek biríp, ikíyözlílerníñ vakçıl, exlaksız gamelleríndegí tertipsízlíkní hem mantıksızlıkları xakında şulay xeber ite:
Yâne Musanıñ sízge sıyır bugazlarga emír itkenín xetírlegíz! Musa kavímíne eyttí: "Döríslíkte Allah sízge sıyır bugazlarga boyıra". Alar eyttíler: "Bízní sıyır bugazlarga kuşıp mesxere kılasıñmı?" Musa eyttí: "Sízní mesxere kılıp axmaklardan buludan Allahuga sıgınamın". (Yâhüdlerden bír kíşí ütírílgen idí, lekin kím ütírgenlígí meg`lüm tügíl idí. Musa g-mge kilíp: "Ütírüçíní tabarga bízge yârdem it", – didíler. Musa eyttí: "Bír sıyır bugazlagız hem şul sıyırnıñ koyrıgı bílen meyítke sugarsız, meyít tírílír hem ütírüçílerní eytír). ( Bakara süresí, 67)
Mönafik`larnıñ “Bízní mesxere kılasıñmı?" dip eytüleríAllahka, dinge hem Allahnıñ saf ilçíleríne karşı ni kader tekkebír bulgannarın açıklar öçín bik möhim bír ürnek. Mönafik`lar Allahıñ ilçíleríne hem peygamberlerge karşı her zaman itegatsíz, xörmetsíz hem edepke kilíşmegen xolıkka iyâ bulırlar.
Alar eyttíler: "Ey Musa, Rabbıñnan sora – sıyırnıñ sıyfatların bízge açık beyân itsín!" Musa eyttí: "Allahu tag`ele eytedír: sıyır kart ta, yâş te bulmasın, urta yâşlerde bulsın! Küp soraşıp tormagız, Allah kuşkannı íşlegíz".( Bakara süresí, 68)
Bu ayâtte tagın bír kat mönafik`larnıñ tübençílíklerí hem tekkebírlíklerí xakında xeber itíle. Allahnıñ isímín zikír itkende, çınlıkta Allahka küñílden iman itíp hem Anı bik yâratıp tügíl hem “Rabbine” dip eytkende xörmetten yırak bulgan bír mönesebet bílen Anı xetírlerler. Şöbhesíz bu, alarnıñ akılsız hem tertipsíz bulularınnan kile.
Eyttíler: "Ey Musa Rabbıñdan sora ul sıyırnıñ tösí nindi, eytsín!" Musa eyttí: "Allah eyte, ul sıyırnıñ tösí açık sarı bulır, aña karauçılarnı g`eceplendírír", – dip.
Alar eyttíler: "Ey Musa, Rabbıñnan sora ul sıyırnıñ bötín xelín bízge beyân itsín! Ul sıyır kırda atlap yörüçímí? Yâki cir sörüçímí? Bír-bírsíne oxşagan sıyırlarnı kürdík, lekin üzíbízge kirek sıyırnı ayıra almadık. Eger ul sıyırnıñ bötín xelín bízge beyân itse, Allah tílese, ul sıyırnı tabarbız"(Bakara süresí, 69-70)
Ig`tibaritílse, mönafik`larnıñ vakçıl ikenlíklerí hem Allahnıñ xökímín uñaylı ikenlígín kabul itmeülerí açıklanır. Monıñ östevíne üz totışların “Allah tílese bíz döríslíkní taba alabız” dip aklap,üzlerínçe turı yûlnı tabu öçín, yâxşılık öçín bik katlaulaştırunı tílerler. Yûgıyse Allah alarnıñ çınlıkta yörtken niyâtlerí xakında ayâtlerí aşa xeber ite:
Musa eyttí: "Döríslíkte Allah eytedír: ul sıyır, elbette, cir söríp, cir sugarıp meşekat çikmegen sıyırdır, ul sıyırda çuarlık yûk hem her kimçílíkten pak". Alar. "Xezír sıyırnıñ bötín xelín beyân kıldıñ, indí tabarga mömkin bulır", – didíler hem sıyırnı taptılar, bik zur beyâge satıp alıp bugazladılar. Lekin sıyırnıñ beyâsí bik yûgarı bulu sebeplí, anı satıp aludan gaciz bula yâzdılar.(Bakara süresí, 71)
Mömkin kader küp törlí vakçıl soraular bílen mörecegat itkennen soñ gına, Allahnıñ xökímín üterge riza buldılar. Moña karamastan, "Lekin...anı satıp aludan gaciz bula yâzdılar" dip Allah, bu kíşílerníñ çın yözín hem exlaksızlıkların açıklıy. Bu ayâtler; mönafik`larnıñ şaytani kirílíklerín, tiskerí bulganlıkların,mantıksız ikenlíklerín hem üzleríníñ çiklengen fikírleríne küre Allahnıñ xökímnerínnen hem peygamberlerden şiklenülerín( Allahnı hem ilçílerín dörís tanırbız), üz totışları bílen mösílmannar sıman kılanıp yâxşılık tíliler kíbík yâneşedegílerge üzlerín tanıtırga tırışuları xakında xeber ite.
