Dönyanıñ iñ böyök ikí ilahi diní sanalgan Islam hem Xristianlıknıñ bik küp urtaklıkları bar. Xristiannar da bíz mösölmannar kíbík, Allahnıñ çınnan barlıgına, başlangıçsız hem meñgí bulganlıgına, bötön barlıknı yûktan yaratuına hem bötön matdege çiksíz kodretí bílen xakim buluına ışanalar.
Allah Kör`ende Kitap Exíllerí xakında küp nerseler bílídírgen. Bularnıñ bír ölöşö Kitap Exílíníñ iman bílen beylí bulgan yâlgışlıklar hem exlak xataları. Emma bular Kitap Exílínıñ bötönley gaflet hem yâlgışlık íçínde buluların añlatmas. Ayâtlerde YÂxudi hem Xristiannar arasında ixlaslı, dinlí kíşílerníñ buluvı da xaber itíle:
Alarnıñ barısı bír tügíl. Kitap Exílíníñ bír törkímí bardır, kiçlerín ayâkta torıp Allahnıñ ayâtlerín ukıp secdege kiterler. Bular Allahka hem Axiret Köníne iman iter, yâxşılıknı emír iter, naçarlıklardan tıyâr hem xeírlí íşlerde yârışır. Bular ixlaslı buluçılardan. Alarnıñ xeírlí íşlerí, elbette, buş (ecírsíz) kalmas. Allah tek`valarnı bílüçí.( Ali Imran süresí, 113-115).
Xristiannarnıñ íçíne töşken iñ böyök yâlgışlık hem xatalarnıñ bírsí, çın Xristianlıkta ( yâg`ni Xz. Isaga vaxiy itílgen xak dinde ) urın almagan hem Xz. Isanıñ Allah yanına alınganınnan soñ buldırılgan “öçleü” (Allahnı öçke ayıru) xatası.
“Öç ilyâxlılık” Xristiannar öçön nersení añlata?
Xristianlık Palístinada yeşegen YÂxüdiler arasında tudı. Xz. Isanıñ tiresínde bulgan hem aña ışangan yakın kíşílerníñ küpçílígí YÂxüdi idí hem Xz. Musanıñ şeriatına küre yâşi idíler. Yâxüdilíkníñ iñ fundamíntal üzínçelígí, Allahnı bírleü hem Aña gına iman kitírü bulıp tora.
Lekin Xristianlık, Xz. Isa kükke alıngannan hem YÂxüdi dönyasınnan çıgıp potka tabınuçılar arasında tarala başlanuvı bílen bírge üzgere başladı.
“Öçleü” inanuı bu protsíslar azagında urtaga çıktı. Bu töşínçe, “Eti, Ugıl hem Izgí Ruxnı” üz íçíne alıp, öç ölöşlí Allahnı añlata. “Öçleü” ortodoksal Xristianlıknıñ iñ möhim iman şartlarınnan. Çiksíz köç hem ködret iyâsí bulgan Rabbıbızga bír bularak hem Aña gına iman itüní añlatkan teüxid inanuı bílen bötönley kapma-karşı kilgen bu yâlgış ışanunı şul matdeler arkılı bilgíleü mömkin:
• Öçleü ışanuına küre, Allah “öçlí bírlík” töşínçesí arkılı Üzín öç kíşíde kürsetken hem Eti-Ugıl-Izgí Rux bír ük nersení añlata. Bu ışanu şul cömlelerde açıklana: “Baba, Ugıl, Izgí Rux - bír bulgan Teñríníñ üzí”, “Teñrí: Baba, Ugıl hem Izgí Rux bularak bar”... Akıl hem logikaga karşı kilgen bu xatalı ışanuga küre, öçleüde öç şexísníñ herbírsí Allah ki, şulay itíp öçísíníñ herbírsí bír ük köç hem küvetke iyâ. (Allahnı tenzix itebíz-yâg`ni Allah bu yâñlış inanulardan pak`tır!)
• Xz. Isanıñ süzde Allahnıñ ulı buluına ışanırlar. Bu yâlgış ışanuda Xz. Isa Allah bílen bír ük tabigatke iyâ. Bu ışanuga homoousnius isímí birílgen hem larga küre “Eti bílen Ugıl bír ük üzlíkten, tabigatten tora”.
• Xz. Isanıñ yaratılmauına, Allahnıñ Ulı bularak meñgílígíne, başlangıçsızlıgına inanırlar. Bu yâlgış ışanıçka küre, Xz. Isa kíşílerní kotkarır öçön kükten iñgen, geüdeleşíp kíşí bulgan. Bu ışanıçka inkarnatsiyâ isímí birílgen.
Şulay itíp, öçleü dogması çiksíz köç iyâsí bulgan Rabbıbıznı yâñlış añlatkan, Allah tarafınnan kíşílerge peygambír itíp ciberílgen Xz. Isaga ilyâxlıknı östegen xatalı bír inanu. Lekin, üz íçíne bik küp kapma-karşılıklarnı tuplagan hem teüxid ışanıçına bötönley karşı buluına karamastan, Xristianlık inanuında bik möhim bír urın ala bire.
Kızık bulgan başka xosus şul: tarixta öçlí ışanıçına karşı çıgıp, Xz. Isanıñ barıtik Allahnıñ peygamberí bulgan bír kíşí buluın yaklagan kíşíler hem törkímner bik köçlö basımga, izílüge duçar bulgannar. Bu kíşíler tarafınnan Incilden hem Xz. Isanıñ tormoşınnan kitírílgen deliller hervakıt ignoratsiyâlengen. Kíşílerge bu meselelerde söyleşírge tıílgan.
Bu meselede iñ küp ig`tibar itílírge tiíşlí başka xosus ise, öçlílík ışanıçınıñ Bibliyâníñ hiçbír bülímínde de urın almauı. Ni YÂxüdilerníñ Izgí Kitapları sanalgan Iskí Axitte, ni Xristiannarnıñ izgí tíkstı bularak kürílgen Incilde de bu yâñlış inanu urın almagan. Öçleü ışanıçı barı Incilde urın algan kaybír süzlerníñ yâlgış yûrımlanuına gına tayâna hem bu meg`nede iñ bírínçí bularak ikínçí gasır soñlarında Antak`yâda yeşegen Theophilus tarafınnan kullanılgan.
Süz tíması bulgan öçleü ışanıçı Xz.Isadan, Ul kitírgen Xak Dinnen bik ozon yıllardan soñ buldırılgan. Şul sebeplí, Izgí YÂzmalarnı cíntíklegen hem öçleü dogmasına karşı çıguçılar tarafınnan birílgen soraular bu inanunıñ yâlgış ikenlígín ap-açık revíşte bíldíre: “Eger bu ışanu çınlıkta dörös bulsa, Xz. Isanıñ bu tímanı açık revíşte kíşílerge añlatuı, citkírüí kirek tügíl idímí ? Öçleü ışanıçınıñ Izgí YÂzmalarda, Iskí Axit bílen Incilde açık bularak urın aluı kirekmes idímí?”. Bu soraular arkılı bu cíntíkleüçíler şuşı bilgílí neticege kileler: Incilde açık revíşte urın almagan, bírínçí Xristiannar tarafınnnan bílínmegen, alarga yât bulgan bu yâñlış ışanu, Xristianlıknıñ asıl iman şartlarınnan bula almas. Bu Xz. Isa kitkennen soñ hem Grík medeniyâtí yogıntısı arkılı barlıkka kilgen xata.
Öçleü Kör`en tarafınnan inkar itíle
Kör`eni Kerimde Xz. Isanıñ Allah buluın añlatkan yâñlış ışanular açık bularak kirí kagıla (Allahnı tenzix itebíz). Rabbıbız Xz. Isaga karşı bu asılsız bíldírülerde bulgan kíşílerníñ köfírlíkke kírgennerín bíldíre:
Ant bulsın, "Şöbhesíz, Allah – Meryâm ulı Isadır" digenner köfírlíkke töşkenner. Yugıyse, Mesix (míssiyâ Isa) şulay didí: “Ey Israil ulları, miním de Rabbım, sízníñ de Rabbıgız bulgan Allahka gıybadet itígíz! Çönki Ul Üzíne tiñdeş tabuçılarga, şöbhesíz, cennetín xaram kıldı, anıñ bargan urını ut. Naçarlıktagılarga, zolım itüçílerge yârdemçí yûk”.( Maide süresí, 72 ).
Ayâtlerde de bíldírílgení kíbík, Xz. Isa alarnıñ bu uydırmalarınnan yırak. Ul Allahnıñ yaratkan bír kolı. Rabbıbızga teslim bulgan, yugarı exlaklı, galemnerde östön kılıngan, bik izgí peygamber. Kíşílerge xak dinní añlatkanda da Rabbıbıznıñ yugarı köçön hem ködretín işaretlegen, üzíníñ de Allahnıñ kolı buluın bíldírgen. Ayâtte Xz. Isanı ilyâx dip köfírlíkke kírgen kíşílerníñ Allahnı tiíşlí revíşte añlamagannarı xeber itíle:
Ant bulsın, "Şöbhesíz, Allah – Meryâm ulı Isadır" digenner köfírlíkke töşkenner. Eyt ki: Ul (Allah) Meryâm ulı Isanı, anıñ enisín hem cir yözöndegí hernersení helak (yûk) iterge tílese idí, Allahtan başka monı kím tuktatırlık derecede bulır? Küklerníñ, cirníñ hem bular arasındagı bötön milík Allahnıkı. Tílegenín bar kılır. Allah hernersege köç citkírüçí.( Maide süresí, 17 ).
Ayâtte xeber itílgençe, bötön kíşíler Rabbıbız karşında köçsíz hem moxtac. Allah bötön barlıknı yûktan bar itüçí, bötön barlıklar öçön absolyût köç hem xakimiyât iyâsí. Canlı-cansız barnerse Allah idaresínde. Xz. Isa da Allah bar itken hem Aña buysınuçı bír kol hem Allah ilçísí.
Maide süresínde Xz. Isanıñ üzí xakında aña bagışlangan nigízsíz yâlalarnı kirí kaguı şulay bíldírílgen:
Allah, “Ey Meryâm ulı Isa, kíşílerge, miní hem eniímní Allahnı kaldırıp ikí ilyâh itígíz, dip sin söyledíñmí?” digenínde: “Siní tenzix item, xakım bulmagan bír süzní söyleü miña kilíşmes. Eger monı söylegen bulsam, çınlıkta Sin monı bílüçí. Sin minde bulganın bílírsíñ, emma min Sinde bulgannı bílmem. Çınlıkta, kürínmegennerní ( gaíblerní ) bílüçí Sinsíñ Sin.”( Maide süresí, 116 ).
Bír başka ayâtte Xz. Isanıñ kíşílerge citkírgen çın süzlerí şulay bíldíríle:
( Isa ) Didí ki: “Bírsüzsíz min Allahnıñ kolımın. ( Allah ) Miña Kitap birdí hem miní peygamber ittí. Kayda bulsam da miní bexítlí ittí hem gömöröm buyınça miña namaznı hem zeketní vasıyât ( emír ) ittí.( Meryâm süresí, 30-31 ).
Allah tarafınnan Kör`en ayâtlerínde xaber birílgen bír başka xakıykat peygamberler íşlegen Allah yulına çakırunıñ (teblig`níñ) üzí bílen beylí. Ali Imran süresínde bu şikíllí boyırılgan:
Kíşílerden hiçkímníñ, Allahtan üzíne Kitap, xököm itü hem peygambírlík birílgennen soñ kíşílerge: “Allahnı kaldırıp miña kollık itígíz!” diyerge ( xakı hem vazıyfası) yûk. Lekin ul: “Öyretkenígíz hem derís birgenígíz Kitapka küre Rabbanilar bulıgız” ( digen vazıyfada ). ( Ali Imran üresí,79 ).
Rabbıbız bu yâlgış ışanıçlardan mönezzex ( pak`, yırak). Ixlas süresínde Allahnıñ sıyfatları şulay añlatıla:
Eyt ki: Ul Allah bír. Allah Samad ( barlık nerse de daimi bularak Aña moxtac, Anıñ bírnersegede ixtiyâcı yûk). Ul tumagan hem tudırılmagan. Hem hiçbírnerse Anıñ tiñí tügíl.( Ixlas süresí, 1-4).
Bu xakıykat: Allah bír hem Xz. Isa anıñ kolı hem peygamberí. Şul uk Xz. Ibrahim, Xz. Musa, Xz. Möxemmed ( s.a.s.) hem başka peygambírler kíbík. ( Tulırak meg`lümet öçön Hz. İsa Allah'ın Oğlu Değildir, Allah'ın Peygamberidir karagız, Xarun YÂx`yâ ).
