Peygamberíbíz (sgv) xedislerínde Xz. Mexdiníñ (gs) hem fizik sıyfatları hem exlakıy, meg`nevi sıyfatları xakında bik küp tanıtuçı meg`lumatlar birgen. Xz. Mexdi (gs) exlagınıñ üzíníñ exlagına oxşayâçagın bíldírgen, anıñ Allahtan kurkuın hem exlagın maktagan. Peygamberíbíz (sgv) Xz. Mexdiníñ kíşílerníñ hem dönyadagı hem Axirettegí kotılularına vesile buluçı bik kıymmetlí kíşí bulganlıgın añtatkan.
Soñgı bírniçe un yıl íçínde cir yözönde barlıkka kilgen xaos, zolım, tírror hem sugış moxití, fítneler, açlık, cir títrülerí Xz. Mexdi (gs) kilgenlígíníñ galemetlerí. Bularnı bílü de mösölmannarnı Xz. Mexdiníñ (gs) kilü galemetlerí turında hem Xz. Mexdiníñ (gs) sıyfatları xakında tagın da cíntíklí, tiren meg`lümat iyâsí buluga ítere. Bu tíma buyınça öyrenílgen her yaña meg`lümat mösölmannarnıñ dulkınlanuın tagın da arttıraçak.
Peygamberíbíz (sgv) mösölmannarnı Axır Zamanda kilüçí Xz. Mexdi (gs) bílen şatlandırgan. Peygamber Efendíbíz (sgv) bu şatlıklı xeberní şulay bíldírgen:
«… Dönya gömörönnen bír kön gíne kalsa da, Allah miním Exli Beytímnen (nesílímnen) bír şexís cibereçek. Ul dönyanı (monnan alda) zolım íçínde bulganı kíbík gadíllík bílen tutıraçak.» (Sünen Abu Daud, 14 nçí cild, 402 nçí bit)
Bu xeber imanlılarnıñ söíníç hem dulkınlanuların arttıruçı bik zur şatlık. Peygamberíbízníñ (sgv) xedislerí bílen bírge, Islam galimnerí de, yeşegen vakıtlarınnan alıp köníbízge xetlí kilíp citken kul`yâzma eserlerí arkılı, şul zamannardan alıp xezírgígeçe, bu olı şatlıknıñ dulkınlanuın, söíníçín taşıgannar; imanlılar öçön bu tímanıñ canlı kaluın hem küzetílüín buldırgannar. Míne bíz yeşegen devírde de bulıp bítken galemetler bízge Xz. Mexdi (gs) çıgışınıñ yakın buluın kürsete.
Şulay itíp, yeşegen devíríbízde cir yözönde barlıkka kilgen xaos, zolım, tírror hem sugış moxití, fítneler, açlık, cir títreülerí Xz. Mexdi (gs) kilgenlígíníñ galemetlerí. Bularnı bílü de, mösölmannarnı Xz. Mexdiníñ (gs) kilü galemetlerí hem Xz. Mexdiníñ (gs) sıyfatları xakında tagın da cíntíklírek meg`lümat iyâsí buluga ítere. Bu tíma buyınça öyrenílgen her yaña meg`lümat mösölmannarnıñ dulkınlanuın tagın da arttıraçak.
Peygamberíbíz (sgv) xedislerínde Xz. Mexdiníñ (gs) fizik sıyfatları şul şikílde urın ala:
Bötön peygamberler de bír ük nesílden. Xedislerde bíldírílgençe, Xz. Mexdi de şul nesílden kile. Xalık arasında Peygamberíbíz (sav)níñ nesílínnen kilgennerge «seyid» diíle.
Xz. Mexdiníñ (gs) Peygamberíbíz (sgv)níñ nesílínnen kilgenlígín bíldírtken xedislerníñ bír ölöşö şul revíşlí:
Xz. Gali (rg) rivayâtíne küre, Peygamberíbíz (sgv) şulay boyırdı: « Kıyâmet kubuı öçön vakıttan barı tik bír können başka vakıt kalmagan bulsa da, Allah miním Exli Beytímnen bír zatnı (Mexdiní) cibereçek.» (Sünen Abu Daud 5/92)
Miním Exli Beytímnenbír şexís bötön dönyaga xakim buluga kader könner hem kiçeler bítmes. (En Necmus Sakib, Uk`yâlı)
Segıyd bin El Müsseybten, Peygamberíbíz (sgv) şulay boyırdı: «Xz. Mexdi (gs) kızım Fatıymanıñ nesílínnen.» (Sünen Ibn Mece, 10/348)
Xz. Mexdi (gs) bílen şatlanıgız. Ul Koreyşten hem Exli Beytímnen bír kíşí. (Kitabül Bürxan Fi Galemetil Mexdi El Axıyri Zeman, 13 nçí bit)
Xz. Mexdi (gs) miním balalarımnan bírsí.Yözí kük yözönde balkıgan yoldız kíbi. (Ali bin Sultan Muxammed El Kari El Xanefiníñ «Risaletül Meşrab El Verdi Fi Mezxebil Mexdi»)
Peygamberíbízden (sgv):
Miním nesílímnen bulgan 40 yâşíndegí Xz. Mexdi (gs). Yözí kük yözönde balkıgan yoldız kíbi. (Ali bin Sultan Müxammed El Kari El Xanefiníñ «Risaletül Meşreb El Verdi Fi Mezxebil Mexdi»)
Rasulüllah (sgv):
«Xz. Mexdi (gs) miním balalarımnan. Anıñ yözí balkıgan yoldız kíbík.» (Uk`yâlı, «En Necmus Sakib Fi Beyâni Ennel Xz. Mexdi Min Eüledi Gali bin Ebi Talib Alet Temam vel Kamal»)
Ul (Xz. Mexdi (gs) matur bír yâş ígít kíşí, matur yözlí. Yözíníñ nurı başına hem çeçleríníñ karalıgına xetlí küterílír. (Xz. Mexdilík hem Imamiyâ, 153 nçí bit/ Ikdüd Dürerden)
Yözí balkıgan yoldız kíbík nurlı. (El Kavlül Muxtasar Fi Galemetil Mexdi El Muntazar, 33 nçí bit)
Peygamberíbíz (sgv): « Miním nesílímnen buluçı 40 yâşíndegí ul - Xz. Mexdi (gs). Yözí kük yözönde balkıgan yoldız kíbík»,- dip boyırgan. (Gali bin Sultan Müxammed El Kari El Xanefiníñ «Risaletül Meşreb El Verdi Fi Mezxebil Mexdi»)
Rasulüllah şulay boyırgan:
«Xz. Mexdi (gs) miním balalarımnan. Anıñ yözí balkıgan yoldız kíbík.» (Uk`yâlı, «En Necmus Sakib Fi Beyâni Ennel Xz. Mexdi Min Eüledi Gali bin Ebi Talib Alet Temam vel Kamal»)
«Matur yözlí. Yözíníñ nurları aña böyöklík birír.» (Meriy bin Yusuf bin Ebi Bekr bin Exmed bin Yusuf El Makdisi «Faraidu Favaidil Fikr Fil Imam El Mexdi El Muntazar»)
«Ul Xz. Mexdi (gs) urta buylı hem matur yözlí bír yâş ígít. Çeçlerín cilkeleríne töşer. Yözíníñ nurı çeçíníñ, sakalınıñ hem başınıñ karalıgında kön kíbík balkır hem aña böyöklík birír.» (Uk`yâlı, «En Necmus Sakib Fi Beyâni Ennel Xz. Mexdi Min Eüledi Gali bin Ebi Talib Alet Temam vel Kamal»)
Anıñ yözí balkıgan yoldız kíbík. (Meriy bin Yusuf bin Ebi Bekr bin Exmed bin Yusuf El Makdisi «Faraidu Favaidil Fikr Fil Imam El Mexdi El Muntazar»)
Tíşlerí nurlı… (Ali Bin Xusamítdin El Muttaki)
Xz. Mexdi (gs) kuí sakallı, algı tíşlerí nurlı, yözí miñlí, açık mañgaylı. (Meriy bin Yusuf bin Ebi Bekr bin Exmed bin Yusuf El Makdisi «Faraidu Favaidil Fikr Fil Imam El Mexdi El Muntazar»)
Yözönde bír miñí bar. (Ali Bin Xusamítdin El Muttaki)
YÂnagında íncíge oxşagan, bír yoldız kíbík yözín nurlandırgan bír işaret bar. (Müxemmed Bin Rasül El Xusíyni El Berzenci, «Kıyâmet Galemetlerí», Pamuk neşriyâtı, Naim Erdogan tercímesí)
Xz. Mexdiníñ (gs) cilkesínde Peygamberíbízdegí (sgv) kíbík peygamberlík tamgası bulaçak. (El Kavlul Muxtasar Fi Galemetil Mexdi El Muntazar, 41 nçí bit)
Cilkesínde Peygamber (sgv)níñ galemetíbar. (El Kavlul Muxtasar Fi Galemetil Mexdi El Muntazar, 23 nçí bit)
Cilkesínde Peygamber (sgv)níñ tamgasıbar. (Kıyâmet galemetlerí, Berzenci, 163 nçí bit)
Xedislerden añlaşılgança, Xz. Mexdiníñ (gs) ikí cilke arasında Xz. Möxemmed (sgv)de de bulganı kíbík, bír açık galemet buluçı «peygamberlík tamgası» bar.
Cabir bin Semüreden rivayât itíle: «Rasulüllahnıñ tamgası kügerçín yomırkası kíbík yomrı idí». (Sünen Tirmizi, 6/126)
Ebu Saib bin YÂzidten rivayât itíle: « Küzím Peygamberíbíz (sgv)níñ ikí cilkesí arasındagı tamgaga töştí.» (Sünen Tirmizi, 6/126)
Yözíníñ nurı başına hem çeçleríníñ karasına xetlí küterílír. (Xz. Mexdilík hem Imamiyâ, 153 nçí bit, Ikdüd Dürerden)
« Ul yâş kíşí. Urta buylı. Matur yözlí. Çeçlerí cilkelerín östöne töşer. Yözíníñ nurları aña böyöklík birír. Kara çeçlí.. kara sakallı». (Meriy bin Yusuf bin Ebi Bekr bin Exmed bin Yusuf El Makdisi «Faraidu Favaidil Fikr Fil Imam El Mexdi El Muntazar»)
«Ul (Xz. Mexdi (gs), urta buylı hem matur yözlí bír yâş ígít. Çeçlerí cilkelerí östöne töşer. Yözíníñ nurı çeçíníñ, sakalınıñ hem başınıñ karalıgında kön kíbík balkır hem aña böyöklík birír.» (Uk`yâlı, «En Necmus Sakib Fi Beyâni Ennel Xz. Mexdi Min Eüledi Gali bin Ebi Talib Alet Temam vel Kamal»)
«Írí geüdelí…» (Uk`yâlı, «En Necmus Sakib Fi Beyâni Ennel Xz. Mexdi Min Eüledi Gali bin Ebi Talib Alet Temam vel Kamal»)
Karını (aşkazanı) zur, ikí bot araları açık…» (Faraidu Favaidil Fikr Fil Imam El Mexdi El Muntazar», 13 nçí bit)
«Ikí bot arası açık…» (Meriy bin Yusuf bin Ebi Bekr bin Exmed bin Yusuf El Makdisi «Favaidu Favaidil Fikr Fil Imam El Mexdi El Muntazar»)
«Mañgaí kiñ.» (Xedis Xz. Mexdi başınıñ da zur buluına işaret ite.) (Ali bin Xusamutdin El Müttaki, Celelítdin Suyutinıñ tasnifınnan xedisler – Axıyr Zeman Mexdisíníñ galemetlerí, 22 nçí bit.)
Karını zur, ikí bot araları açık…» (Faraidu Favaidil Fikr Fil Imam El Mexdi El Muntazar», 13 nçí bit)
Xz. Mexdiníñ (gs) aş kazanı tarafları kiñ bulganlıgınnan, gadeti bularak bot araları da kiñ bulaçak.
Ul, mañgaí açık…karını zur, ikí bot araları kiñ… (Faraidu Favaidil Fikr Fil Imam El Mexdi El Muntazar», 13 nçí bit)
Ikí bot arası açık… (Meriy bin Yusuf bin Ebi Bekr bin Exmed bin Yusuf El Makdisi «Favaidu Favaidil Fikr Fil Imam El Mexdi El Muntazar»)
«Ul (Xz. Mexdi (gs)… mehabetlí şexís.» (Ikdüd Dürer)
«Xz. Mexdi (gs) bír Beni Israil kíşísí sıman. (Tışkı küríníşí alarga oxşar. Yâg`ni mehabetlí hem zur.)» (Kitabul Burxan Fi Gplyâmyâtil Mexdi El Axıyri-z Zaman, 23-30 nçı bitler)
Xz. Mexdiníñ (gs) buí, sını Beni Israil iríníkí sıman. (El Kavlul Muxtasar Fi Galyâmyâtil Mexdi El Muntazar, 36 29)
Cisímí-tení Israilníkí. (Kitabul Burxan Fi Alyâmyâtil Mexdi El Axiriz Zaman, 24)
Xz. Mexdi (gs) Beni Israilden bírer kíşí sıman. (Tışkı küríníşí alarga oxşar. Yâg`ni mehabetlí hem zur.) (Kitabul Burxan Fi Alyâmyâtil Mexdi El Axiriz Zaman, 23 30)
«Kaşı dulkın sıman…» ( Muxammed Bin Rasul El Xusíyni El Berzenci, «Kıyâmet Galemetlerí», Pamuk neşriyâtı, Naim Erdogan tercímesí, 163 nçí bit)
Xz. Mexdiníñ (gs) tösí garabi (gareplerníkí kíbík)…(Ibn Xacer El Mekki; «El Kaulyul Muxtasar Fi Alyâmyâti El Mexdi El Muntazar», 15-75 nçí bitler). Garep milletíníñ tení kızıl bílen ak kuşılgan tösten gıybaret.
Peygamberíbízníñ (sgv) tení de bíraz kızıllangan ak töste idí. Lekin, teníníñ küríngen ölöşlerí koyâş, cil te`sirínnen kara tuplırakka evíríldí. Rivayâtlerden Xz. Mexdi (gs) teníníñ tösí de Peygamberíbíz (sgv) bílen bír töste bulaçagı añlaşıla. Bír rivayâtte Rasulüllahnıñ (sgv) ten tösí şulay tasvirlana:
Enes bin Melikten, Peygamber (sgv) teníníñ tösí turında şulay didí: «Ak idí, lekin aklıgı bíraz kara tuplırak idí.» (Ibn Kesir, Şemailir Rasül, 28 nçí bit)
Kızıl bílen kuşılgan nurani (nurlı) ak idí.(Ibn Kesir, Şemailir Rasül, 28 nçí bit)
Kara tuplı bulaçak. (Kıyâmet galemetlerí, 163 nçí bit; El Kaulyul Muxtasar Fi Galyâmyâti El Mexdi El Muntazar, 43 nçí bit)
Xedislerde Xz. Mexdiníñ (gs) kiñ hem mehabet tözílíşí bílen bírge, başınıñ zur bulaçagı da bíldíríle:
Xz. Mexdi (gs) min(ím nesílím)nendír. Mañgaí kiñ hem açık. (Imam Şarani «Ülím-Kıyâmet-Axiret hem Axır Zaman galemetlerí», Bedír neşriyâtı, 432-448 nçí bitler)
Xedisten añlaşılgança, Xz. Mexdiníñ (gs) mañgay ölöşö zur hem şulay itíp ul zur başka da iyâ.
Xedislerde bíldírílgen, Xz. Mexdi (gs) ciberílgen bularak tílge alıngan yâşí - anıñ üz vazıyfasın başlagan, kíşíler tarafınnan tanılgan hem xízmetlerí kíşíler tarafınnan kürílgen, küzetílgen yâşín añlata.
YÂşí 30 bílen 40 arasında bulgan xelde ciberíleçek.
Xz. Mexdi (gs) miním balalarımnan. Ul 40 yâşínde. (El Kaulyul Muxtasar Fi Alyâmyâti El Mexdi El Muntazar, 41 nçí bit)
Xz. Mexdi (gs) miním nesílímnen. Ul 40 yâşínde. Yözí balkıgan yoldız sıman…(Meriy bin Yusuf bin Ebi Bekr bin Exmed bin Yusuf El Makdisi «Faraidu Faraidil Fikr Fil Imam El Mexdi El Muntazar»)
«Ul yâş bír ígít.» (Meriy bin Yusuf bin Ebi Bekr bin Exmed bin Yusuf El Makdisi «Faraidu Favaidil Fikr Fil Imam El Mexdi El Muntazar»)
Anıñ mañgaí kiñ, borını ise níçke bulaçak. (Tirmizi / Böyök xedis cıíntıgı, Rudani, 5 nçí cild, 365 nçí bit)
Mañgaí kiñ, borını nurlı.(Gasırnıñ kötílgen kíşísí –Xz. Mexdi, Adil Gökbayrak, 28 nçí bit)
«… kíçkíne borınlı…» ( Müxammed Bin Rasül El Xusíyni El Berzenci, «Kıyâmet Galemetlerí», Pamuk neşriyâtı, Naim Erdogan tercímesí, 163 nçí bit)
Sakalı mul hem íş bulaçak. (El Kaulyul Muxtasar Fi Galyâmyâti El Mexdi El Muntazar, 23 nçí bit)
Sakalı íş. (Kıyâmet galemetlerí, Berzenci, 163 nçí bit)
«Ul yâş kíşí. Urta buylı. Matur yözlí. Çeçlerí cilkelerí östöne töşer. Yözíníñ nurları aña böyöklík birír. Kara çeçlí. Kara sakallı.» (Meriy bin Yusuf bin Ebi Bekr bin Exmed bin Yusuf El Makdisi «Faraidu Favaidil Fikr Fil Imam El Mexdi El Muntazar»)
«Ul (Xz. Mexdi (gs), urta buylı hem matur yözlí bír yâş ígít. Çeçlerí cilkelerí östöne töşer. Yözíníñ nurı çeçíníñ, sakalınıñ hem başınıñ karalıgında kön kíbík balkır hem aña böyöklík birír.» (Uk`yâlı, «En Necmus Sakib Fi Beyâni Ennel Xz. Mexdi Min Eüledi Gali bin Ebi Talib Alyât Temam vel Kamal»)
«Xz. Mexdi (gs) kuí sakallı…» (Meriy bin Yusuf bin Ebi Bekr bin Exmed bin Yusuf El Makdisi «Faraidu Favaidil Fikr Fil Imam El Mexdi El Muntazar»)
Xz. Mexdi (gs) urta buylı balaçak. (El Kaulyul Muxtasar Fi Galyâmyâti El Mexdi El Muntazar, 41 nçí bit)
Peygamberíbíz (sgv)níñ de Xz. Mexdi (gs) kíbík urta buylı ikenlígín rivayâtlerden öyrenebíz:
Enes bin Melik rivayâtlerde boyırdı: «Allah ilçísí (sgv) urta buylı idí.»
Bílíngençe, xediste ütíp kitken «rab`a» süzí normal ye ise urta buynı añlata. Lekin normal buy öçön ozon sanalgan şexíske karata bír çik bar. Çönki buy xucasınıñ karışı bílen (4 barmak, 2 tırnak ozonlıgı) 7 karış kader bulgan buyga normal diíle. (Tirmizi, Şemaili Şerif, 15 nçí bit)
Exli Sönnet çıganaklarınnan başka çıganaklarga karaganda da, Xz. Mexdi (gs) bílen beylí oxşaş meg`lümatlarnıñ urın aluın kürebíz.
Ürnegí: Xz. Mexdi (gs) çıgar aldınnan yalgan mexdilerníñ çıguvı hem alarga kíşíler tarafınnan ig`tibar itílmeví, bu vakıygalar bulganda Xz. Mexdiníñ (gs) ríaktsiyâ kürsetmeví, Axır Zaman bularak isímlengen bu devírde kíşíler exlagında böyök bozılularnıñ yâşeneçegí, kaybír kímselerníñ xeírlí, kaybírleríníñ ise xeírsíz buluı hem bír ölöşöníñ helak buluı, çıgışınnan alda cir yözönde exlakıy bozılularnıñ buluı, inkarçí xakimnerníñ, turı yuldan taypılgan galimnerníñ buluı, kíşí xízmet xaklarınıñ azayûı, ribanıñ (protsíntlar bílen íş itüníñ) taraluı, zinanıñ kübeyûí, turı yuldan íragayû, açlık hem sugışlarnıñ buluı, Xz. Mexdi (gs) çıgışınıñ galemetlerí bularak Sufyânnıñ kilíp çıguı, bír gaskerníñ cirge kíríp yûgaluı, bír tavış işítílüí hem Beni Gabbastan bulgan bír kíşíníñ helak buluı, Beydanıñ cirge ígıluı, bu galemetler bír-bír artlı bulıp, tesbixníñ bír-bír artlı kilgen töymelerín xetírletüí, Xz. Mexdiníñ (gs) ozon vakıtka yûgalıp toruı hem kíşílerníñ bír ölöşö tarafınnan imannarın yûgaltuları, kükten kilgen tavış dönyadagı bötön kíşíler tarafınnan işítílgennen soñ Xz. Mexdiníñ (gs) zuxur itüí (urtaga çıguı), Xz. Mexdiníñ (gs) çıguı işítílgen vakıtta kíşílerníñ anıñ xakimiyâtí, xalifetí karşında baş iyulerí, Xz. Mexdiníñ (gs) Xz. Söleyman (gs) hem Xz. Davıt (gs) kíbík xököm birüí, Islam exlagın bötön dönda urnaştıruı hem Islamnı tírílteçegí, Xz. Mexdiníñ (gs) zolım hem xaksızlık bílen tulgan dönyanı gadíllík hem tigízlík bílen tutıruı, Xz. Mexdiníñ (gs)Peygamberíbíz (sgv) yulınnan baruı, Peygamberíbíz (sgv) din exlagın urnaştırgan kíbík, Xz. Mexdiníñ (gs) de kíşílerníñ yâñlış inanuların hem uydırmaların yûk itüí hem dinní asılına kaytaruı, Peygamberíbíz (sgv) vakıtında yeşegen mösölmannarnıñ Xz. Mexdi (gs) zamanında yeşegennerden könleşüí, sannarı öç yözden bíraz gına artık bulgan bik ez kíşíníñ Xz. Mexdige (gs) iyerüí, yârdemçíleríníñ 313 kíşí buluı, Izgí Emanetlerní (peygamberlerden (sgv) kalgan eybírlerní) tabuı, çıgaruı, kıyulıgı hem yugarı exlakıy sıyfatlarga iye buluı, üz ixtıyâcların kíşílerge bíldírmeüí hem kíşílerníñ aña (Xz. Mexdige (gs) moxtac buluları, gadíllígí, gıylím iyâsí ikenlígí, Xz. Möxemmed (sgv) nesílínnen buluı, mehabet hem samimi buluı, matur yözlí hem matur çeçlílígí, níçke borınlı hem yözíníñ kiñ buluı bíldíríle.
« Xz. Mexdi miním balalarımnan. Anıñ yözí balkıgan yoldız kíbík.» (Uk`yâlı, «En Necmus Sakib Fi Beyâni Ennel Xz. Mexdi Min Eüledi Gali bin Ebi Talib Alyât Temam vel Kamal»)
Makale buyınça Peygamberíbíz (sgv) xedislerí arkılı Axır Zamanda çıgaçak Xz. Mexdiní (gs) tanıttıruçı meg`lümatlarga kagıldık. Peygamberíbíz (sgv) bu xedislerínde Xz. Mexdiníñ (gs) hem fizik sıyfatları hem exlakıy, meg`nevi sıyfatları xakında da bik küp tanıtuçı meg`lumatlar birgen. Xz. Mexdi (gs) exlagınıñ üzíníñ exlagına oxşayâçagın bíldírgen, anıñ Allahtan kurkuın hem exlagın maktagan. Peygamberíbíz (sgv) Xz. Mexdiníñ (gs) kíşílerníñ hem dönyadagı hem Axirettegí kotılularına vesile buluçı bik kıymmetlí kíşí bulganlıgın añtatkan hem Xz. Mexdi (gs) kilíp çıkkan vakıtında «kar östönnen söríne-söríne de bulsa, aña iyerüní» boyırgan:
Ibn Ebi Şeybe ve Naim bin Xammad «Fiten» isímlí eserden, Ibn Mace hem Ebu Naim ise monı Ibn Masgudtan işíttíler. Ul didí: … «Ul (Xz. Mexdi (gs) cir yözíne xuca bulır hem üzínnen alda basım (izílü) hem zolım bílen tulgan cir yözín gadíllík bílen tutırır. Sízden Aña kaysıgız citíşse, kar östönnen söríníp bulsa da kilsín, Aña kuşılsın. Çönki Ul Xz. Mexdi (gs).» (Axır Zaman Mexdisíníñ galemetlerí, Calaíltdin Suyuti, 14 nçí bit)
Yeşegen zamanıbız 1400 yıl zarıgıp kötílgen, Peygamberíbíz (sgv) bízní üzí bílen şatlandırgan bu tarixi vakıyganıñ tormoşka aşuı yakınaygan vakıt. Bu xakıykatní añlagan hem Xz. Mexdi (gs) kilíp çıkkanında anıñ yanında bulu xörmetíne iríşírge tílegen bötön mösölmannar makale buyınça añlatılgan, Peygamberíbíz (sgv) xedislerínde birgen meg`lümatlarnı bik ig`tibarlı itíp ukuları, bu kotlı, izgí şexísní dörös itíp tanuları öçön bötön sebeplerge de mörecegat itülerí kireklí. Çönki bu meg`lümatlarnıñ ig`tibar bílen cíntíklenílüí bu kotlı şexísníñ tanıluı öçön, Allahnıñ röxsetí bílen, bír yul kürsetüçí bulaçak.
Hiçşiksíz, Islam diníníñ asılına kaytuına hem Kor`en exlagınıñ bötön cir yözíne xakim buluına vesile bulaçak, mösölmannar arasında böyök bírlík buldıraçak şundıy kotlı zatka nigíz ezírleü hem yârdemçí bulu mösölmannar östöndegí ehemmiyâtlí cavaplılıklardan. Xz. Mexdi (gs) kíbík izgí, kotlı şexísníñ yakınnarınnan bulu, aña distekçílík itü, bötön kíşílerge yûnelgen xeírlí íşlerde yaña yârdem ite alu, bötön kíşíler öçön de böyök nig`met hem derece.
Soñgı bírniçe un yıl cir yözönde barlıkka kilgen xaos, zolım, tírror hem sugış mohití, fítneler, açlık, cir títrülerí Xz. Mexdi (gs) kilgenlígíníñ galemetlerí. Bularnı bílü de mösölmannarnı Xz. Mexdiníñ (gs) kilü galemetlerí hem Xz. Mexdiníñ (gs) sıyfatları xakında tagın da cíntíklírek meg`lümat iyâsí buluga ítere. Bu tíma buyınça öyrenílgen her yaña meg`lümat mösölmannarnıñ dulkınlanuın tagın da arttıraçak.
Peygamberíbíz (sgv) mösölmannarnı Axır Zamanda kilüçí Xí. Mexdi (gs) bílen şatlandırgan. Peygamber Efendíbíz (sgv) bu şatlıklı xeberní şulay bíldírgen:
«… Dönya gömörönnen bír kön gíne kalsa da, Allah miním Exli Beytímnen (nesílímnen) bír şexís cibereçek. Ul dönyanı (monnan alda) zolım íçínde bulganı kíbík gadíllík bílen tutıraçak.» (Sünen Abu Daud, tom 14, 402 nçí bit)
Bu xeber imanlılarnıñ söíníç hem dulkınlanuların arttıruçı bik zur şatlık. Peygamberíbízníñ (sgv) xedislerí bílen bírge, Islam galimnerí de, yeşegen vakıtlarınnan alıp köníbízge xetlí kilíp citken kul`yâzma eserlerí arkılı, şul zamannardan alıp xezírgígeçe, bu olı şatlıknıñ dulkınlanuın, söíníçín taşıgannar; imanlılar öçön bu tímanıñ canlı kaluın hem küzetílüín buldırgannar. Míne bíz yeşegen devírde de bulıp bítken galemetler bízge Xz. Mexdi (gs) çıgışınıñ yakın buluın kürsete.
