Allah ayâtlerínde kíşílerní uyanık buluga hem güzel exlek`ka çakıra. Bírer kíşíníñ malı hem mölketí artkanında masayûı, kirísí bulganında ömötsízlíkke birílüí Allahka karata rexmetsízlík, kanegatsízlík bulır. Bír ayâtte şulay eytíle:
"Ant bulsın, bíz bíraz kurku, açlık hem mal ölöşleríníñ, cannarnıñ hem rizıklarnıñ kimüí bílen sízní imtixan iteçekbíz. Sabırlık kürsetkennerní şatlandır."(Bakara süresí, 155).
Küp kíne kíşílerníñ iñ möhim yeşeü maksatları mal, baylıkka iye bulu ikenlígí küríne. Kíşíler moña iríşü öçön bötön bar yullarnı ízlerler, hem bírnerseden de tartınmaslar. Kíşíler tarafınnan malga birílgen bu ehemiyât Kor`ende "xislí şehvet (tílek)" hem “dönya tormoşınıñ üzíne tartuçı zinnetí” bularak bolay bíldírílgen:
"Xatınnarga, ugıllarga, kantar-kantar öílgen altın hem kömíşke, çabışkı güzel atlarga, xayvannarga hem uñışlarga xislí şehvet kíşílerge zinnetlí hem alarnı tartuçan itíp yaratıldı. Bular dönya tormoşındagı vakıtlı faydalanu öçön gíne. Asıl barılaçak güzel urın Allah katında bulganıdır"(Ali Imran süresí,14)
Allah bír başka ayâtínde dinnen yırak kíşíler öçön "malnı 'cıyû tílegí hem xisí' arkılı yaratasız" (Fecr süresí, 20) şikílde mörecegat ite. Bu ayâtten de añlaşılganı kíbík, cahiliyâ tuplımındagı kíşíler mal iyâsí bulu tílegí, şehvetí íçíndeler. Mal hem mölket baylıgı Kor`en exlagın nigíz bularak almagan tuplımnar öçön östönlíkní kürsetken bik möhim sıyfatlardan. Bu yâlgış modíl buyınça, bay bulgannarga xörmet kürsetílír, ehemiyât birílír. Kíşíler tílegen baylıkka iye bulgannarında, bik böyök köçke iye buluların uylarlar. Bu karaş sebeplí, herkím iñ alda bik bay bulırga tíler. Cahiliyâ kíşíleríníñ malga hem baylıkka bu kadar birílgen buluları üzí bílen bírge gomírlerí buyınça kazangannarın yûgaltu kurkuın da kitírír. Bu yâñlış mantıykka (logikaga) hem añlaíşka iye bulgan kíşíler, malları bírer sebep arkılı kullarınnan alınsa, ömötsízlíkke birílírler hem Allahka karşı gıysyân kürsetírler. Mallarınıñ ezeyûí çınlıkta sınau bulganlıgınnan bötönley gaflette bulgannarı öçön, böyök zararga duçar bulunıñ xesretín yâşerler.
Yugıyse, Allah Kor`endegí Xadid süresíníñ 23 nçí ayâtínde iman kitírgen kollarına kullarınnan çıkkannarı, yûgaltılgan nerselerí öçön borçu toymauların hem üzleríne birílgen nig`metler sebeplí de artıgınnan uzınıp, masaymauların emír itken.
Dönya tormoşınıñ imtixan urını buluına hem imtixan itílgeníne töşínmegen kíşí, malı bír vakıt kulınnan alınuında nersege tap bulganınnan şaşırıp, üzín nígativ hem gıysyân revíşte totışı bik mömkin.
Dinnen yırak kíşíler mal yûgaltunı bu bozık karaş arkılı beyâlegennerí sebeplí, bu vakıygalarnıñ xeírlíge hem yâxşıga bulmavın töşínírler. Çınnan da, bu karaşları hem Allahka karşı kürsetílgen tevekkelsízlík bílen vakıygalar alarga karşı bularak tormoşka aşa barır.
Yugıyse, xeír küzlígínnen karagan kíşíler öçön çınbarlık bötönley başkaça
YÛgaltkan mölketlíríníñ bu vakıtkaça bílínmegen bik küp xikmetlerí hem xeírlí yakları bar. Belki de Allah, bu vesile arkılı baylıktan kotırgan hem böyöklík,tekebbírlík xisíne birílíp, dönya yâşeíşíníñ fani tílekleríne iyergen kollarına bír xetírletü yâsagandır. Alarga bötön köçníñ Allahnıkı gına ikenlígín hem Üzíne gíne, Allahka gına yakın bulu omtılışı íçínde buluları kireklígín xetírletkendír.
Allah avırlıklar vakıtında sabır itken, tayangan kollarına dönyada hem Axirette tagın da guzelrek karşılık biríp, alar tarafınnan bílínmegen xeírlí bír kileçek bilgílegen. Şulay itíp, dönya yâşeíşíníñ fani faydaları urınına, alarga bu dönyada yûgaltkannarına karşılık bularak, soñsız bulgan Axiret tormoşınıñ sansız nig`metlírín kileçekte birüí mömkin. Elbette ki, bírer çagıştıru yâsalsa, sansız Axiret nig`metlerí tagın da xeírlírek buluı bik açık.
Allahnıñ isímnerí
DAFIG`
(Belalardan saklauçı, kotkaruçı)
Bolay itíp alarnı, Allahnıñ röxsetí bílen, ciñílgennerden ittíler. Davıt Calutnı ütírdí. Allah ta aña mölket hem xikmet birdí, aña tílegenínnen öyrettí. Eger Allah kíşílerníñ bír ölöşö bílen ikínçí ölöşön Dafig` (saklauçı) bulmasa idí, cir yözí bozıklıkka duçar bulır idí. Tik Allah galemnerge karata böyök yâxşılık kıluçıdır.(Bakara süresí, 251)
Mö`minnerní maddi hem meg`nevi hertörlí kurkınıçlıklardan saklagan Allah, alarga - kefírlerge, ikíyözlílerge, möşrik, sınga tabınuçılarga karşı torırlık böyök bír kuvvet, ciñílmeslík bír köç birír. Alar ezírlegen xeyleker tozaklarnıñ, íşleneçek höcümneríñ elí planlaştırılgan vakıtında, Allah alar öçön bírer tozak ezírler. Şulay itíp, birírge tílenílgen zararlarnı mö`minnerden çitleştíríp, alarnıñ naçarlıkların üz başlarınnan kiçírír.
Allah inkarçılarnı da üz aralarındagı ayırımlılıkka íteríp, bír-bírsí bílen köreştírír hem araların bozıp, köçlerín yûgalttırır.
Mösölmannarnı, mö`minnerní küre almagan kíşílerní alardan yırak totar, inkarçílerníñ cannarın kurkınıçlık astında kaldırıp, belalar ciberír. Bu Allahnıñ yârdemí Kor`ende şulay bíldírílgen:
Alar barı “Rabbıbız Allah” digennerínnen, xaksız bularak yortlarınnan sörílíp çıgarıldılar. Eger Allah kíşílerden kímnídír bír başkası bílen saklamasa (ciñíldírtmese) idí, monastırlar, çirkeüler, sinagogalar hem íçínde Allahnıñ isímí küp ittíríp iske alıngan meçítler, şiksíz cimírílír idí. Allah üzíníñ diníne yârdem itüçílerge katgıy revíşte yârdem iter.(Xac süresí, 40)
Monıñ bílen bírge, bik küp avırlıklardan, çirlerden, vesveseden, şaytannıñ zararınnan hem kaygı-xesretlerden mö`minnerní saklagan Allah, üzlerín alar bílmegen tagın küp kíne başka belalardan da íragaytır, saklar. Şöbhesíz, bularnıñ herbírísí Allahnıñ möminnerge karata kürínmegen hem açık yârdemnerínnen. Ul kollarına karata bik şefkatlí, Aña sıyıngannarga, Anardan yârdem tílegennerge karata saklauçılarnıñ iñ xeírlísí.
