Ütílgen diste íllar buyınça hiç tuktalmıyça yalgan evírímçíl xeberler birüçí, devamlı bularak yaña xıyalıy fosilliyeler uydırıp, “yûgalgan çılbır ölöşö tabıldı” dip urtaga çıguçı, küzenekníñ üzínnen-üzí kilíp çıguın sansız teg`limatler arkılı añlatuçı hem bularnıñ barısın da tormoşka aşkan xakıykat` itíp kürsetíp, ekiyâtler-lígíndalar añlatuçı darvinistlardan hem darvinist matbugattan ozon vakıt lem mim işítílmi. Tabılgan “törlerní yâlgauçı kazılma formalar” turında uydırma xeberler tuktaldı, gazítalarda zur urın aluçı mekaleler yûkka çıktı, her atna törlí-törlí programmalarda katnaşuçı darvinistlar kürínmes buldı. Bu citdi üzgeríşlerníñ sebebí nerse?
Monıñ sebebí DARVINISTLAR TAB BULGAN OLI CIÑÍLÜ.
Darvinistlar Darvinnan alıp bu köngeçe - 150 yıl buyınça kíşílíkníñ iñ zur ölöşön bilep algan bu yalgan gipnoznı sistímalı revíşte devam ittíler. Karşılarına çıguçı her karşı buluçı tavışnı bastıra bardılar. Mekteplerge, univírsitítlarga kader iríştíler. Matbugatnıñ olı ölöşö alar kulında idí. Darvinist propagandaga yârdem kirek bulgan vakıtlarda matbugatları yârdemge kilíp, şunda uk ”xıyalıy yûgalgan çılbır ölöşö” tabıla idí. Sitímaları soñ derece tertiplí hem uñışlı revíşte íşli kildí. Kíşíler darvinist, maideçí, xetta dinsíz bulgançı Deccal íşlegen bu köçlö gipnoz devam ittí. “Sin darvinist, sin oçraklı revíşte bar buldıñ” -diíp, kíşílerge böyök sixír yâsaldı. Kíşíler bu deccali sixír sebeplí íllardır üzleríníñ oçraklı revíşte, üzínnen-üzí bar bulgannarına inandı, añ-fikírsíz darvinizmnıñ dörös ikenín zan ittí.
Bu ictimagıy gipnoznıñ faş itílüí darvinistlar öçön kötílmegen nerselerden idí.
Yaratılış Atlası darvinistlarga iñ olı zarar kitíríp, alarnı íktı.
Yaratılış Atlası darvinistlarga bik köçlö yûgaltular kitírdí, alarnı ayaktan íktı. Yaratılış Atlasınnan soñ ni íşlerge bílmegen, şaşkan, mondıy xaletní hiç te kötmegen darvinistlar, íllardır kíşílerge yâsalgan köçlö bozım te`siríníñ kinetten, bír mizgílde yûk bula başlauın kürdíler. 300 millionnan artık fosilliye barlıgı ig`lan itílü arkasında şok kiçírdíler. Tik bír gíne bulsa da “ara fosilliye” bulmaganlıgın kíşíler xeyranlık bílen öyrendí. Östeme bularak, yâşeíşníñ darvinistlar bíldírgení kíbík oçraklı revíşte başlanmaganın, tik bír protíinnıñ da xetta, oçraklı, üzínnen-üzí barlıkka kile almaganlıgın añlatu darvinistlarnı ayaktan yıktı.
Yıllardan birlí bik külemlí revíşte bötön uydırmaların tartınmıyça íşli aluçı, tílenílgen her cirde tílenílgen her yalgan xeberlerín bastıruçı hem bu uydırmlarnı kíşílerge mecbüri xelde taguçı darvinistlar, xezír indí yalgançılar bularak bílüníníñ izasın çigeler. Ílígrek vakıtlarda yalgannarı bílínmegení öçön bik iríklí xereket itüçí darvinistlar, xezírgí vakıtta her cirde yalgançı buluların karşı taraf añlıy miken, yûk miken şigí astında izíle. Indí jurnallarda, gazítalarda bastırgan her yalgan xeberlerí artınnan tenkıyt bílen karşılaşuların hem Ida hem Ardi uydırmalarında da bulganı kíbík, gafu ütíníp, bötön süzlerín kirí alu mecbüriyâtínde kalaçakların bik yâxşı bíleler. Ílík bozımnı taratuda faydalı bulgan bírer evírímçíl xeberníñ, indí xezír alarnı risvay iteçegín hem üzlerín kölkí xelínde kaldıraçagın abaylıylar.
Míne bötön bular sebeplí darvinistlarnıñ tavışı işítílmes buldı. Indí yalganlıy almıylar. Darvinist propaganda ısulları alarga fayda kitírmi. Darvinizmnı cemgıyâtke tarata kilgen Deccal, iñ olı ciñílíşke tap bulgan xalette. Darvinistlar iñ köçlö koralları bulgan bír ölöş matbugatnı, indí yalgan xeberler öçön kullana almıylar. Yalgannı kat-kat kabatlau da indí alarga hiç fayda kitírmi.
Darvinistlar elbette bolay bulaçakların iseplemi idí. Yugıyse, bu mösölmannar tarafınnan küpten bílíngen hem kötílgen bír netice. Çönki bu Kör`ende bulgan Rabbıbıznıñ böyök veg`desí. Allahu Tegale, “Bíz xaknı batılnıñ (yâñlışnıñ) östöne atarbız, ul da anıñ miín çíl pereme kitírír” (Enbiyâ Süresí, 18) ayâtí bílen bílgírtkení kíbík, Allahnı inkar öçön barlıkka kitírílgen her yâñlış fikír sistíması hem batıl (dörös bulgmagan) bírer din, hiçşiksíz olı ciñílüge tap bulaçak hem bu batıl inanularnıñ barısı da yûkka çıgaçak. Darvinistlar ciñü hem köçníñ barı tik Allahnıkı hem Allahnı söíp, Anı olılagannarnıkı ikenlígín küreçekler. Galemnerníñ Rabbısı Allah-Bakıy (Meñgílík) hem Azim (Böyök).
Allahu Tegale bír ayâtínde şulay boyıra:
Eyt ki: “Ey mölketníñ xucası bulgan Allahım, tílegeníñe mölketní birírsín hem kirí alırsıñ, tílegeníñní böyök itersíñ, tílegeníñní tüben töşírísíñ, xeír Siníñ kulıñda. Çınnan da Sin hernersege köç citkírüçísíñ!” (Ali Gıymran süresí, 26)
