Galemníñ her noktası, üzíne oxşaş bulmagan, sengatçe yaratılışı bílen Allahnıñ barlıgına işaretler bílen tulı. Küz aldıbızga küríngen hernerse Allahnıñ soñsız köçön hem böyöklígín çagıldıra. Cir yözöndegí bötön barlıklarnıñ nigízleríndegí tögel xisap hem Dönyanı tutırgan sansız fizik hem kosmik kanunnar; Galaktika, Koyâş sistíması, Koyâş birgen cılılık, kosmosnıñ kiñeyû tizlígí, sunıñ sıyfatları, Ay bílen Cir arasındagı yıraklık, atmosfíradagı gazlarnıñ xereketí hem bular kíbík sansız fizik küríníşler, diñgízler, okíannar, taular, kübelekler, tiínner, arıslannar hem sanap bítírgísíz başka bötön barlıklar östön hem böyök Rabbıbız – Allahnıñ barlıgın şiksíz ikenlígín açıklıy.
Kíşí , kosmostagı nindi de bulsa barlıknı ye ise yanındagı nindi de bulsa can iyâsín cíntíklese cíntíklesín, bu barlıkta ye ise canlıda yaratılışların çagıldıruçı yugarı derece akılga iye yaratuçısına kürsetüçí bilgíler kürír. Kíçkíne bírer böcek ye ise diñgíz karañgılıgında yeşeüçí bírer balıknıñ tözílíşí alarnıñ yaratıluvına işaret itüçí iskitkíç hem küp sanlı bilgílerge iyâ.
Kosmosnıñ her noktasına xakim bulgan bu böyök akıl, elbette ki, hernersege xakim bulgan östön bír yaratuçıbıznıñ , yâg`ni Allahnıñ barlıgına delil. Allah bötön canlılarnı yugarı derece sıyfatlarga iye bulgan üzínçelíkler bílen yaratkan hem mondıy bilgíler aşa kíşílerge Üzíníñ barlıgına hem köçöne kagılışlı ap-açık deliller kürsetken. Bu çınbarlıknı küre alu öçön bioximiyâ laborotoriyâleríníñ ye ise gíologik kazılmalarınıñ bik kiregí de yûk. Allahnıñ barlıgı xetta bala añlarlık kader ap-açık. Kük yözíníñ , taularnıñ , yoldızlarnıñ , böceklerníñ , orlıklarnıñ , xayvannarnıñ , hem hertaraftagı sansız barlıklarnıñ yaratılışı (kilíp çıgışı) xakında ez gíne de bulsa töşíngen kíşí, Allahnıñ yaratu sengatíne şahit bulaçak, şulay ittíríp üzín hem bötön Dönyanı yûktan bar itken Rabbıbıznı tanıp, Aña yûneleçek.
Allahnıñ barlıgı her tarafta çagıla
Kíşílerníñ kaybírlerí matdení, küz allarında ceílgen dönyanı bírínçí küríníştegí gadilík bílen kabul iterler hem monı kamil bularak añlagannarın töşínírler. Allahnı ise (Allahnı bötön kimçílíklerden pak bílírbíz), bu barlıknı sarıp algan bír xıyal bularak tanırlar. ye ise , Allahnı küzlerí bílen kürmegenlíklerí öçön, “herxelde Allah bízníñ küre almaganıbız bír cirde, galemníñ ye ise küklerníñ íragındagı bír barlık” diyerler. Allah xakında bulgan (Allahnı bötön kimçílíklerden pak bílírbíz) bularnıñ barısı da böyök bír yâlgışlık.
Çönki Allah , barıtik küklerde tügíl, çınlıkta ise herkayda. Allah, absolyût Zat bularak, bötön Dönyanı: kíşílerní, cirlerní, küklerní - heryâknı (idaresí, kanunnarı bílen) sarıp algan hem (idaresí, kanunnarı bílen) Allah bötön barlıklarda hem galemnerde çagılış taba. Xedislerde de rivayât itílgençe, Peygamberíbíz (s.a.v.) Allahnıñ kükte bulganlıgın söylegen bír şexíske dörös eytkenín bíldírgen. Emma, bu rivayât Allahnıñ heryâkta buluvı çınbarlıgına karşı kilmi. Çönki, dönyanıñ síz bulgan noktasında bírer kíşí kulların kükke yûneltíp Allahka doga kılsa hem Allahnıñ kükte bulganlıgın töşínse, Könçıgışta başka bírer kíşí de şulay uk Allahka yûnelse, Könbatış yaklarındagı bírer başka kíşí de şulay uk kulların (dogada) kükke yûneldírse, YÂponiyâdege kíşí, Amírikadagı kíşí, Íkvatordagı kíşí da şul uk xelde kulların kükke yûneltíp Allahka dogada bulsalar, bu şartlarda her eytíp kitílgen yûnelíşní küzallap, Allahnıñ urının bilgílep, Anıñ xakında süz yörtü mömkin tügíl. Şul uk xelde kosmosnıñ hem yıraklıklarındagı törlí noktalarınnan bulgan cínner, feríşteler, şaytannar da kükke yûnelíp doga kılsalar, bilgílí bír yâk ye ise urın xakında süz yörtü mömkin bulmas, bu xel bötön galem öçön üzgeríşsíz kalaçak.
Allah vakıt hem urın töşínçelerínnen pak`. Anıñ möstekıyl hem absolyût Zat buluvın onotmaska kirek. Allahnıñ idaresí ise heryâkta. Bírer kíşí bírer bülmege kírse hem “monda Allah yûk” – dise, Allahnı inkar itüçílerden bulır. Allahnıñ idaresí ul bülmede de bar hem hercirde. Síz kaysı yâkka yûnelsegíz de, Allahnıñ idaresí, kanunnarı, sengatí şunda bulır. Allahnıñ heryâknı sarıp aluvı, bízge muín (şaH) tamırınnan da yakın buluvı, herkayâ yûnelsek te Allahnıñ yözín, yâg`ni yaratılış sıyfatların küreçegíbíz Kör`enníñ bik küp ayâtlerínde xeber itíle. Ürnegí, Allah Bakara süresíníñ 255 nçí ayâtínde: “... Anıñ texítí (idaresí), bötön küklerní hem cirní kaplap tuldırgandır...” diíp bíldírte. Xud süresíníñ 92 nçí ayâtínde ise: “... Şiksíz, miním Rabbım íşliyâçeklerígízní (kılaçak gamellerígízní) saruçıdır ” diíp, Allahnıñ kíşíler kılaçak gamellerní aldan bílüvín bíldíríle.
Kör`ende bíldírílgen çınbarlık açık: Allah barıtik küklerde tügíl. Allah heryâknı (idaresí bílen) tuldırgan. Bu bízge Kor`en aşa bíldírílgen. Matde artındagı sír bílen beylí çınbarlıknı añlau ise, bu ayâtlerníñ kíşíler tarafınnan tagın da açık ittíríp añlaşıluvına hem cíntíklenüvíne sebep bulaçak. Matdeníñ kamil barlık bulmaganlıgın añlagan kíşíler, Allahnıñ heryâkta bulganın, herzaman üzlerín küzetüvín hem işítüvín, hernersege şahit bulganın hem üzleríne şah tamırınnan tagın da yakın bulganlıgın, her doga kılgannıñ dogasın işítüvín bötön açıklık bílen añlayâçaklar.
Bílím Allahnıñ barlıgın isbatlıy
Kosmos hem íçíndegí bötön barlıklarnı cíntíkleü hem Allahnıñ yaratu sengatín bíldírtüçí açışlarnı urtaga salu hem kíşílerge iríştírüníñ yulı – bílím. Şulay itíp, din bílímní Allah yaratılışındagı dítallerge iríşüde aradaşçı bularak alıp, aña (bílímge) yûneldíre,ítere.
Din fenni ízlenülerge ítergení sebeplí, din bíldírgen xakıykatler buyınça yûnelgen fenni ízlenüler de bik tiz hem tögel açışlarga kitírír. Çönki, din kosmosnıñ hem canlılarnıñ niçík barlıkka kilüví soravına iñ dörös hem tögel cavap birüçí bírden bír çıganak. Gomümen, dörös bír noktadan başlangan ízlenüler , kosmosnıñ hem canlılarnıñ bar buluvına kireklí şartlar turındagı sírlerní , iñ az tırışlık bílen hem meg`nesíz vakıt yûgaltudan saklanıp, döp-dörös açışlarnı urtaga salaçak. 20 nçí gasırnıñ iñ böyök bílím şexísleríníñ bírsí sanalgan Albírt Ínştíynnıñ da eytkení kíbík: “Dinsíz bílím aksaktır.” YÂg`ni din kürsetmegen yulnı algan fen alga kite almas, netice birmes , tögel açışlarga iríşü öçön bik küp vakıt sarıf itíleçek hem ízlenülerníñ kübísí soñına kader citíştírílmeyâçek, temamlanmayâçak. Bílím barıtik Allahnıñ soñsız kodretín, kosmostagı yaratılışnı kürsetüçí delillerní tabu niyâtín kabul itíp, bu maksat bílen xereket itken vakıtta gına dörös cavaplarga iríşeçek. Dörös yûnelíş şartlarında xereket yâsauçı fen, kıska vakıt íçínde dörös neticelerge iríşír.
Allah kíşílerní kük yözín, yâñgırnı, böceklerní, xayvannarnı, tuunı, gíografik üzínçelíklerní hem başka meselelerní cíntíklerge öndi. Allah kíşílerní kireklí meseler xakında töşínüleríne öndeví kaybír ayâtlerde şulay bíldírtíle:
Ul gafiller ösleríndegí kükke karamıylarmı? Bíz anı niçík tíreksíz tözídík ve ul kükní yoldızlar bílen zinnetledík ve ul kükte hiç nindi yârık, kimçílík yûktır. Dexi cirní kiñ kıldık ve anda taular saldık ve cirde üstírdík her üsímlíkní atalı-analı itíp, ul üsímlíkler küñíllerní xuş kıladır. Küñíl küzí ile küríp fikírlemek hem vegazlenmek öçön herbír Allahka kaytuçı inabetlí (íçínnen Allahka yûnelüçí) bendelerge. Dexi Bíz kükten faydalı bulgan sunı iñdírdík, anıñ bílen bakçalar üstírdík ve üstírdík urıp alına torgan igínnerní. Ve ozon, töz xörme agaçın üstírdík, ul xörmeníñ tízílgen börílerí bardır. (Kaf süresí 6-10 ayâtler)
Ul – Allah kat-kat itíp cidí kükní yarattı. Allah yaratkan nerselerde ülçeüsízlíkní kürmessíñ. Küzíñní kaytarıp kükke karagıl, anda bírer yârıknı, kimçílíkní kürírsíñmí? (Mülík süresí 3 ayât)
Adem balası üzíne karasın, nerseden yaratıldı? (Tarıyk süresí 5 ayât)
Kíşíler döyâlerge karamıylarmı, niçík xalık kılıngannar-yaratılgannar? Ve kükke karamıylarmı – niçík küterílgen? Ve taularga karamıylarmı – niçík bírkítílgen ul taular? Ve cirge karamıylarmı – niçík taralıp tüşelgen? (Gaşıye süresí 17-20 ayâtler)
Fenni ízlenüler neticesínde urtaga çıkkan bilgíler kíşílerge yaratılış sírlerín, Allahnıñ çiksíz gıylmín, akılın hem köçön açıklar. Hem tarix buyınça kíşílíkke böyök xízmetler kürsetken galimnerníñ böyök ölöşö Allahka inangan dindar şexísler bulularınıñ sebebí de şuldır ki – fenníñ Allah ködretín isbatlauçı bír yul buluı.....
