2001nçí yılnıñ 11nçí síntyâbr irtesínde Nyû Yorktagı Dönya Seüde Merkezíne yâsalgan höcüm neticesínde un míñnerçe gaípsíz kíşíníñ gömörö özíldí...
Bu olı vexşet tagın bír tapkır kíşílík tınıçlıgına hem xozurına yânagan kurkınıçlıknı bilgíledí
Tírrorizm
Tírrorizm – ul kíşílíkke karata íşlengen cinayât. Neticesínde bír gaípsíz kíşíler zarar kürír. Maksatı – kíşílerní ütíríp hem imgetíp, cemgıyât íçínde kurku tudıru, hem bu gazap hem kurkunı kullanıp, törlí vexşi seyâsi maksatlarga iríşü.
Bu könge kader törlí idíologiyâler tírrorizmnı kullangannar:
Fransız inkıylabın tormoşka aşırgan YÂkobinçılar míñnerçe kíşíní gilotina aşa ütkeríp “Böyök tírror çorı” bílen tírrorizm töşínçesín iñ bírínçí bularak kullandılar.
Amírikada barlıkka kilgen kavímçí Ku Kluks Klan oíşması 1870lerden alıp bik küp gaípsíz kíşíní barı tik kara tenlí bulgannarı öçön merxemetsíz revíşte gazapladı hem ütírdí.
Kavímçí tírror 1930larda faşist Almaniyasında deület seyâsetí xelíne kildí. Faşistlar üzleríne karşı bulgan herkímge karata kanlı tírror alımnarın kullandı.
Şul uk yıllarda, bír başka idíologiyâ de deület tírrorın kullana idí. Stalin tarafınnan kanlı ríjim arkılı yûnetílgen Sovítlar Bírlígínde yakınça kırık million kíşí barı tik kommunist idíologiyâge karşı bulganlıklarınnan ütíríldí.
Kommunist tírror 1960larda ise Aurupada urtaga çıktı. Deületke doşman buluçı kommunist oíşmalar kan tüge başladılar. Italiyâda Kızıl Brigadalar, Almaniyada Kızıl Gasker törkímí küp tapkırlar şartlaularnı, korallı höcümnerní hem cinayâtlerní tormoşka aşırdı.
Kommunist tírrornıñ bülüçílíkke tayangan seyâsi maksatlar öçön bírleşüí tagın da kanlı tírror oíşmaların tudırdı. Ispaniyâda urtaga çıkkan ÍTA oíşması, ye ise Törkiyâde barlıkka kilgen hem 30 míñ kíşíní reximsíz revíşte ütírgen PKK kommunist hem bülüçí tírrorist oíşmalarnıñ iñ kanlıları...
Kavímçílíkníñ, faşizmnıñ ye ise kommunizmnıñ tírrorga yul açuı soñ derece tabigıy bír netice. Çönki bu idíologiyâlerníñ herbírí köreş hem sugışnıñ kíşíníñ asıl fıtratı ikenlígíne inanır. Kavímçílíkníñ, faşizm ye ise kommunizmnıñ teg`limatında tírror röxset itíle hem xuplanıla.
Lekin, soñgı yıllarda Dönya külemínde başka tírrordan süz itíle ki, bu bötönley yâñlış bír töşínçe.
Bu töşínçeníñ isímí “Islam tírrorı”...
Bu töşínçe yâñlış, çönki Islamda tírrorga urın yûk.
Allah Kor`ende bötön mösölmannarga Dönyaga tınıçlık, xozur hem kardeşlík kitírülerín emír itken.
Islam exlagı tírrornıñ çıganagı tügíl, çişílíşídír.
Xörmetlí Adnan Oktar Gollandiyâ gazítasına birgen ríportajında bu tímanı şulay açıkladı:
Islamda katılık yûk, basım yûktır. Şaytannan Allahka sıyınamın, açık ayât bar. Dinde köçleü yûk. Bu Allahnıñ xökömídír, dinde köçleü yûk. Islamiyâtte şefkat hem merxemet te iñ yugarı derecede. Meselen, Islamda cinayât íşlegen bírer kíşíníñ, bírer kíşí ütírüçíníñ cezası – ülím, lekin karagız, soñrak kilüçí ayâtte Allah Tegale: “gafu itsegíz sízníñ öçön tagın da xeírlírek”, - dip eyte. Yâg`ni bu xelde bír mösölmannıñ tagın da xeírlísí bulgan kilíş, xeírí az bulgan nersení íşleví mömkin tügíl. Xeírlíregín saylar. Şulay itíp, cinayât íşleüçí kíşíní de xetta gafu iter. Mondıy dinde niçík cebírleü bula alır? Gafu itüçenlígí bu kader yugarı bulgan, bu kader merxemetke tayangan dinde cebírleü niçík bulsın?
Mösölmannarga başka din exílleríne karata da güzel exlak kürsetü, alarnıñ da yâxşılıgı öçön tırışu cavaplılıgı yöklengen.
Mösölmannarga bír Kor`en ayâtínde, kuılgan şaytannan Allahka sıyınamın:
“Síz kíşíler öçön çıgarılgan xeírlí bír ömmetsíz. Yâxşılıknı emír iter, naçarlıktan tıyâr hem Allahka iman itersíz...” (Ali-Gıymran süresí, 110)– diíle.
Bír başka ayâtte ise, Allah mösölmannarga üzleríne naçarlık íşlegennerge de xetta yâxşılık bílen karşılık birülerín emír ite, kuılgan şaytannan Allahka sıyınamın:
“YÂxşılık bílen naçarlık tigíz bulmas. Sin iñ güzel revíşte naçarlıknı íragayt, ul vakıt kürírsíñ ki, siníñ bílen doşman bulgan kíşí, eytírsíñ le yakın dus bulgan.” (Fussilet süresí, 44)
Cir yözönde kan tügü, sugış hem fítne çıgaru - Allah leg`netlegen böyök gönahlardan.
Neticesí: Bír Kor`en ayâtínde Allah bu gönahlarnı íşleüçí kíşíler xakında şulay boyıra, kuılgan şaytannan Allahka sıyınamın:
“Lekin kíşílerge zolım itken hem cir yözönde köçleü hem xaksızlıkta bulgannar öçön cezalı yul bar. Míne alar öçön rencítüçí bír gazap bar.” (Şura süresí, 42)
Gaípsíz kíşílerní ütírü Islamga küre iñ böyök cinayâtlerden bírsí. Şulay ki, bír ayâtte bolay boyırıla, kuılgan şaytannan Allahka sıyınamın:
“Eger bíreü kíşí ütírmegen kíşíní ye ise cir östönde bozıklık kılmagan kíşíní ütírse, bötön kíşílerní ütírgen kíbík bulır...” (Maide süresí, 32)
Gaípsíz kíşíler tormoşına Kor`ende birílgen bu ehemiyât Peygamberíbíz (s.g.v.) devírínnen başlap bötön Islam tarixı buyınça küzetíldí. Peygamberíbíz (s.g.v.) gaípsíz kíşílerní gíl saklap kildí hem moña ig`tibar ittí. Hiçbír vakıt üz-üzlerín saklau sugışlarınnan tış sugış başlamadı. Bu sugışlarda ise gaípsíz kíşílerge timeske, hiçbír cirní xarap itmeske, çirkeü hem sinagogalarga ixtiram kürsetírge dip gasker başlıklarına emír ite idí. Bu gadíllík hem tatulık bötön Islam tarixı buyınça küríldí. Aurupa deületlerínde tatulık hem xozurnı taba almagan xristian hem yâhudiler monı Islam cirlíklerínde taptı.
Şulay itíp, Islam tınıçlık hem xozur diní. Bötön kíşílerge yâxşılık hem gadíllík bílen mögamele itü hem cir yözönde fítnege karşı köreşü – mösölmannıñ vazıyfası.
Bu fítnelerníñ başında devíríbízníñ iñ böyök zolımnarınnan sanalgan tírrorizm urın ala.
Tírrorizm hiçbír gaíbí bulmagan kíşílerní maksat bularak alır...
Kíçkíne balalarnı reximsíz revíşte ütírír...
Kaybírlerín üksíz hem yâtim kaldırır...
Şeherlerní cimírír...
Gailelerní bítírír...
Millionnarça kíşíní gazap íçínde buar...
Tírrorizm kayvakıt xristiannarga, kayvakıt mösölmannarga, kayvakıt ta yâhudilerge höcüm iter..
Östevíne, kaybír tírroristlar íşlegen cinayâtlerín süzde din öçön dip tormoşka aşırıp, küp kíne kíşíníñ dinge karaşın naçarlaştırırga tırışırlar.
Kor`enní, Teüratnı hem Incilní ukuçı kíşílerníñ ixlaslı, citdi hem kíşílíkní yaratuçı, Allahtan kurkuçı hem Allahnı söyûçí buluları bik ehemiyâtlí. Şulay bulgannarında, Allahnı yaratuçı kíşíler bulganında, Allahtan kurıkkan kíşíler bulganında bik güzel, kamil neticege iríşílír. Yâg`ni, bu Incilní seír revíşte yûrap, tarixta bik küp kíşí ütírílgen. Terí seferlerí korılgan. Millionnarça kíşíní ütírgenner. Incilní yâñlış yûrau neticesínde yâhudiler de şulay Teüratnı yâñlış yûrap, un míñnerçe, yöz míñnerçe kíşílerní ütírgenner, hem olı gínotsid yâsagannar. Yâg`ni bu vakıygalar ul kitapnı ukuçı kíşíníñ akılı başında bulıp-bulmaganlıgı bílen beylí. Yugıyse, ni Teüratta da, ni Incilde de, ni Kor`ende de zolım emír itílmes. Kíşílerge tınıçlık, kardeşlík hem yaratu emír itílír.
Tírror - kavímçílerníñ, faşistlarnıñ, kommunistlarnın, kıskası, Allahka inanmagan, din exlagınnan yırak idíologiyâlerníñ ısulı.
Dinde ise bötönley tírrorga urın yûk. Bír Kor`en ayâtínde bíldírílgençe, kuılgan şaytannan Allahka sıyınamın:
“Allah zolım itüçílerní yaratmas” (Ali-Gıymran, 140)
Bír başka ayâtte ise, tírrornı kullanuçılardan, yâg`ni cir yözönde fítne çıgaruçılardan şulay süz itílír, kuılgan şaytannan Allahka sıyınamın:
“...cir yözönde fítne çıgaruçılar, leg`net nek` alar öçön, hem yâman yort bulgan Cehennem de alar öçön” (Regıd süresí, 25)
Neticede: Bu sebepten, bötön xakıyki mösölmannar tírrorga karşı köreşírge tiíş. Bötön dönyaga işíttírírge hem kürsetírge tiíşler ki:
Islam tınıçlık hem merxemet diní, hem Islam tírrornı leg`netler!
